Suomâ kuobžânääli lii kiäppánâm

Luánduvärikuávdáš (su. Luonnonvarakeskus, Luke) árvuštâlmij mield Suomâ kuobžânääli lii kiäppánâm. Ovdil ive 2023 miäcástempaje älgim arvâluvvoo, et Suomâst láá ohtsis 1 740–1 925 kuobžâd. Taat meeri lii nyevt 20 % ucceeb ko ive 2022 arvâlus.

Majemui neelji ive ääigi kuobžah láá miäcástum eenâb ko ovdil, já ive 2020 álgám kuobžânääli kiäppánem oro ain jotkuumin.

– Kuobžânääli kiäppánem lii kuittâg lamaš epitäässiv: kuobžah kiäppánii enâmustáá Nuorttâ-Suomâst, kost toh miäcástuvvojii eenâb. Ivij 2019–2022 nyevt 85 % paččum kuobžâin láá kuddum vuálá 100 kilomeetter keččin Suomâ nuorttârääjist. Uárji-Suomâ kuobžânäälist iä lah tábáhtum siämmáá stuorrâ nubástusah, muštâl totkee Samuli Heikkinen Luánduvärikuávdáást.

Kuobžâi näliárvuštâllâm vuáđuduvá stuorrâpiätuohtâvuotâulmui pajasmiärkkuumáid čivgâaiccâmijn, main lii árvuštâllum čivgâjuávhui meeri. Ive 2022 miärkkojii pajas 750 kuobžâuáinimid čivgâigijn, já talle jyehi juávhust aiccui aainâs-uv ohtâ vuálá oovtâihásâš čivgâ. Čivgâjuávhuh lijjii áárvu mield 167–203. Ubâ kuobžâmeeri rekinistoo toin naalijn, et čivgâjuávhui meeri kiärdoo luvvijn.

Käldee:

– Karhukanta pienenee edelleen (www.luke.fi)

Kove: Pexels (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi juhlo 40‑ihásii tooimâs – Almottât juhlijd!

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed. Servi juhlo šoddâmpeivive kyevti peeivi ääigi. Skammâmáánu 21. peeivi uárnejuvvoo kielâseminaar, já skammâmáánu 24. peeivi vist tuálloo seervi váldujuhle. Luuvâ vuoluubeln...

Sämmilij mainâ­seh paja­neh kuávdáš sajan Helsig kaavpug­museo já Kulttuur­kuávdáš Caisa čáitál­du­vâin

Helsigist ässee sämmilij taaiđâ já vuáttámušah láá uáinusist Helsig kaavpugmuseo já Kulttuurkuávdáš Caisa uđđâ čáitálduvâin. Toh láá uási Helsig kaavpug ohjelmubâlâšvuođâst, mon ulmen lii,...

Haldâttâs soovâi 60 miljovn euro toorjâ­paket­tist puáldá­muš­amnâ­sij ollâ hade tiet – Ij jur oinuu bensin­sajat­tuvâin

Haldâttâs lii sooppâm tooimâin, moiguin tot västid puáldámušamnâsij hoodij paijaanmân. Pirâs- já šoŋŋâdâhminister Sari Multala (kok.) muštâlij ääšist onne toimâtteijeid ovdâskoddeest. Toorjâpakkeet lii ohtsis 60...

Kielâ­ohhoost kielâ­pajan

Lii suotâs, et sämikielah finnejeh saje ohtsâškoddeest já et toh kullojeh já uáinojeh eenâb. Nuuvt tot kalga-uv moonnâđ. Mut muu pargoost ohtâ okko lii...

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...