Suomâ kuobžânääli lii kiäppánâm

Luánduvärikuávdáš (su. Luonnonvarakeskus, Luke) árvuštâlmij mield Suomâ kuobžânääli lii kiäppánâm. Ovdil ive 2023 miäcástempaje älgim arvâluvvoo, et Suomâst láá ohtsis 1 740–1 925 kuobžâd. Taat meeri lii nyevt 20 % ucceeb ko ive 2022 arvâlus.

Majemui neelji ive ääigi kuobžah láá miäcástum eenâb ko ovdil, já ive 2020 álgám kuobžânääli kiäppánem oro ain jotkuumin.

– Kuobžânääli kiäppánem lii kuittâg lamaš epitäässiv: kuobžah kiäppánii enâmustáá Nuorttâ-Suomâst, kost toh miäcástuvvojii eenâb. Ivij 2019–2022 nyevt 85 % paččum kuobžâin láá kuddum vuálá 100 kilomeetter keččin Suomâ nuorttârääjist. Uárji-Suomâ kuobžânäälist iä lah tábáhtum siämmáá stuorrâ nubástusah, muštâl totkee Samuli Heikkinen Luánduvärikuávdáást.

Kuobžâi näliárvuštâllâm vuáđuduvá stuorrâpiätuohtâvuotâulmui pajasmiärkkuumáid čivgâaiccâmijn, main lii árvuštâllum čivgâjuávhui meeri. Ive 2022 miärkkojii pajas 750 kuobžâuáinimid čivgâigijn, já talle jyehi juávhust aiccui aainâs-uv ohtâ vuálá oovtâihásâš čivgâ. Čivgâjuávhuh lijjii áárvu mield 167–203. Ubâ kuobžâmeeri rekinistoo toin naalijn, et čivgâjuávhui meeri kiärdoo luvvijn.

Käldee:

Karhukanta pienenee edelleen (www.luke.fi)

Kove: Pexels (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ kunâgâs Harald V lii jáámmám

Taažâ kunâgâs Harald V lii jáámmám, muštâl Taažâ kunâgâsviste. Sun eelij 89-ihásâžžân (1937–2026). Sun jaamij Oslo Rikshospitalet-pyecceiviäsust porgemáánu 28. peeivi tijme 6.35 páihálii ääigi. Kunâgâs...

THL: Nuorâi purrâmuš­valjiimijn ennuv pyeredem­vääri

Nuorah poreh liijkás uccáá ruonnâsijd, muorjijd já heđâlmijd sehe liijkás ennuv ruopsis piärgu já piärgust valmâštum pyevtittâsâid. Tiervâslij purrâmušvaljiimij tohâmist láá siämmáá sullâsiih čuolmah...

Uđđâ nuorttâlâš­kielâlâš párnái­kirje Jåå’ttemneävv lii almostum

Oummu rââst raaj – People Cross the Borders ‑haahâ lii almostittám uđđâ Jåå’ttemneävv-nommâsii kirje (an. Fiävruh), mii máttát párnáid fiävruid nuorttâlâškielân. Kirje oovdânpuáhtá jieškote-uvlágánijd fiävruid,...

Island jienâst EU-jeessân­vuotâ­ráđá­dâlmij jotkuumist – kuálástem ain kuávdáš äšši

Islandliih jienâsteh puáttee lávvárduv, porgemáánu 29. peeivi, juátká-uv eennâm ráđádâlmijd Euroop union jeessânvuođâst. Saahâ ij kuittâg lah vala tast, šadda-uv Islandist EU jeessân. Island uusâi...

Taan ive ebola­epidemia viär­ráámus Kongo historjást

Kongo demokraatlii täsivääldi haldâttâs muštâl, ete joođoost leijee ebolaepidemia lii eennâm historjá viärráámus. Taan ive ebolaepidemia ääigi paijeel 2 500 olmožid láá jáámmám taavdân. Nannejum njuámumeh...