Brittiliih iä lah tuđâvááh Brexitân

Brexit ađai “Britannia vuolgâ” lâi proosees, mon loppâpuáđusin Britannia iäruttui Euroop unionist.

Brexit aalgij ive 2016 aalmugjienâstmist. Talle brittiliih meridii iäruttuđ Euroop unionist. Jienâstem puátusân láá maaŋgah suujah, el. Britannia jiešmeridemvuoigâdvuotâ, pargovyeimi rijjâ lihâdemvuotâ já Euroop patâreijeikriisâ.

Brittilij mielâst Brexitist lii lamaš ävkki aainâs-uv jiečânâs enâmânvarrimpolitiik tááhust. Tääl enâmânvärrejeijeeh ferttejeh sárnuđ eŋgâlâskielâ pyereest, mii tiäđust-uv taha sii integraatio ohtsâškoodán älkkeebin.

Hááituh láá kuittâg lamaš eenâb ko äävhih. Ton čuávumuššân Britanniast pyehtih monâttuđ joba 100 000 fiinaanssyergi pargosaijeed, tastko ton syergi finnoduvah láá varriimin Euroop union enâmáid – eromâšávt Irlandân. Ton lasseen maaŋgâin finnoduvâin láá lamaš stuorrâ vädisvuođah sirduđ uđđâ asâttâssáid já lavváid. Tot lii távjá lamaš meiddei tiivrâs. Tuulih láá maccâm Britannia já Euroop union kooskân, mon keežild tävirij já ulmui lihâdem lii tääl čuuvtij vaigâdub. Statistiikeh čäittih, et Brexit lii hiäjusmittám Britannia ekonomia. Pargovyeimi vänivuotâ lii meid lamaš stuorrâ čuolmâ, tastko pargeeh iä lah innig älkkeht finnimnáál Euroop unionist.

Brexitist láá lamaš hááituh meiddei Euroop unionân. Britannia lâi tehálâš ruttâdeijee EU:n, já tondiet Euroop union ruttâdemtáárbuh äštih šoddâđ puátteevuođâst. Ton lasseen Brexit čuávumuššân Euroop union viehâdâh kiäppánij suulân 13 %. Brexit lii tovâttâm vädisvuođâid meiddei ovtâskâs EU enâmáid. Ovdâmerkkân ranskalij kuálásteijei iäláttâs lii tääl vaarâst hiäjusmuđ, tastko masa 30 % sii kyelisalâsist poođij Britannia kuálástemkuávluin.

Majemui koijâdâlmij mield stuárráámus uási ađai suullân kyehti kuálmádâs brittilijn láá tääl ton uáivilist, et Brexit lâi stuorrâ feilâ. Tuše kuálmádâs vala aneh tom šiev juurdân.

Käldee:

​From Brexit to Regrexit (www.npr.org)

Kove: Pete Linforth (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...