President Mauno Koivisto muštomerkkâ almostittoo lávvárduv 25.11.2023

President Mauno Koivisto muštomerkkâ almostittoo lávvárduv 25.11.2023 Uccâparlament muorâstuvâst Helsigist. Talle president Koivisto šoddâmist láá kuullâm čyeti ihheed. Staatârääđi kunnijât muštomerháin president Koivisto mušto já merhâšittee eellimpargo.

Välittäjä-nommâsii muštomeerhâ lii suunâttâllâm já ráhtám koveverree Kirsi Kaulanen, kote vuoitij ive 2021 staatârääđi kanslia ornim ávus muštomerkkâkišto.

Taiđâlávt ollâtásásii kiišton pottii ohtsis 110 tuhhiittum iävtuttâssâd. Palhâšumelävdikodde valjij iävtuttâs, já lävdikoodán kullii president Mauno Koivisto muštomerkkâtoimâkodde já kyehti Suomâ Taiđâreh -seervi nomâttem taiđârjeessân.

Staatârääđi kanslia lii tiilám Välittäjä-nommâsii veerrâm koveverree Kirsi Kaulasiist. Haahâmsopâmuš árvu lii 1 035 000 eurod.  Staatârääđi kanslia skeŋkkee valmâš veerrâm uássin Helsig kaavpug taaiđâčuágálduvâst. Suomâ presidentij puoh virgáliih muštomeerhah láá uáivikaavpugist.

Veerrâm lii viđânubálov meetter kukkosâš já kuuđâ meetter alosâš. Tot lii rahtum ruástuhánnáá tiärásist, já tast láá kyehti uási. Tot piäijoo Uccâparlament muorâstuv koskâvázáttuv kuohtui pelij, já ton čoođâ lii máhđulâš jotteeđ.

Suomâ alemus staatâhovdim uásálist tilálâšvuotân. Tilálâšvuođâst sárnuh täsivääldi president Sauli Niinistö já njunošminister Petteri Orpo. Tilálâšvuođâ muusikist västideh Sibelius-luvâttuv káámmárkuoro já Kaarti suáittukodde.

Tilálâšvuotâ lii áávus puohháid. Ulmuuh peesih uápásmuđ pyerebeht Välittäjä-muštomeerkân nyevt 17.40 ääigi.

Mauno Henrik Koivisto tooimâi Suomâ täsivääldi presidentin ivij 1982–1994. Sun lâi suátiveteraan, paŋkkihovdâ, filosofia tuáhtár, njunošminister já täsivääldi president, kote jođettij Suomâ Euroop union jesânin.

President Koivisto jaamij Helsingist 12.5.2017. Suu staatâliih hävdidmeh tuállojii Helsigist 25.5.2017. President Koivisto lii hävdidum Hietaniemi hävdienâmân.

Käldee:

– Presidentti Mauno Koiviston muistomerkki paljastetaan lauantaina 25.11. (valtioneuvosto.fi)

Kove: Maecela (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mađhâšem já šoŋŋâ­dâh­nubás­tus háástui čuávdim – Aanaar kieldâ vuávám ive 2030 räi

Puásuituálust uđđâ mađhâšeijeeviärun – kieldâhovdâ Tommi Kasurinen muštâl Suomâ vijđásumos kieldâ linjáást puátteevuođâ várás. Aanaar. Kaskoo Suomâ puoh vijđásumos kieldâ 150‑juhleive kieldâhovdâ Tommi Kasurinen suogârdij...

Juho Kähkösii nágus­tutkâmuš: Šoŋŋâdâh­lahâ­asâttem vaikut­tâsah juáhá­šuveh epitäsi­vávt eennâm­tieđâ­lávt

Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko...

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...