Puáhuttâs loddeinfluenssa vuástá Ranskaast: 60 miljovn vuonjâččid puáhuttuvvojeh

Ranska lii algâttâm vuonjâččij puáhuttem loddeinfluenssa vuástá. Elleituáhtáreh arvâleh, et puáhuttuđ kalgeh suullân 60 miljovn lodded. Puáhutmáin Ranska esiväldi iirât estiđ tom, et suájákärji-irâttâsah iä tarbâšiččii hevâttiđ luudijd tallegin, jis saajeest vuáttoo älkkeht njuámmoo virus uđđâsist.

Puáhuttâsohjelmân kalgeh uásálistiđ puoh suájákärjituálleeh, kiäin láá eenâb ko 250 vuonjâččid. Puáhuttâs kalga adeluđ kuohtii. Ranska lii tiilám vuosmuid 80 miljovn puáhuttâssâd Boehringer Ingelheim -nommâsii farmaseutirâttâsâst.

NOS-uđđâsij tiäđui mield Ranska lii vuosmuš eurooplâš staatâ, mii puáhut vuonjâččijd návt vijđáht. Puohah iä kuittâg lah moovtâ puáhuttemohjelmist. Mottoom nomâtteemmin pisottâllee suájákäärji šoddâdeijee paahud, et suu äššigâšah láá almottâm, et sij iä haalijd uástiđ piärgu, jis vuonjâččeh láá puáhuttum.

Vuáládâhenâmijn vist lii eidu álgám iskâstem kanij puáhutmist. Kyevti känišoddâdeijee käneh láá puáhuttum tääl loddeinfluenssa vuástá. Taan vuosmuu kieddi-iskosist láá puáhuttum ohtsis 1 800 käännid, já tooimânpieijen lii toimâm eennâmtuálu-, pirâs- já piämmukvaliteetministeriö.
Käniuđâgááh puáhuttuvvojeh jo tállân šoddâm maŋa vuosmuu eellimpeeivis ääigi. Taah uđâgááh čuávvojeh ubâ toi eellim ääigi. Uásán kaanijn adeluvvoo 12-okkosâžžân val nubbe puáhuttâs. Vorrâiskosijgijn tastoo selvâttuvvoo, šadda-uv kaanijd immuniteet loddeinfluenssavirus vuástá. Njuhčâmáánust tahhojii puáhuttâsiskoseh laboratoriost, já neelji puáhuttâsâst kyehti luhostuvvii pyereest. Tääl iskosist luhostum puáhuttâsâigijn tahhojeh kieddi-iiskâstmeh kanij puáhutmist känipuuvrijn. Taan iskos ääigi čiälgá tot, tuáimih-uv puáhuttâsah tego kalgeh. Iskâstem pištá ive 2025 loopâ räi. Puáttee ive pelimuddoost vuárdojeh vuosmuuh puátuseh.

Käldee:

– Vaccin tegen vogelgriep in Frankrijk: 60 miljoen eenden gevaccineerd (nos.nl)

Kove: 2554813 (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...