Puáhuttâs loddeinfluenssa vuástá Ranskaast: 60 miljovn vuonjâččid puáhuttuvvojeh

Ranska lii algâttâm vuonjâččij puáhuttem loddeinfluenssa vuástá. Elleituáhtáreh arvâleh, et puáhuttuđ kalgeh suullân 60 miljovn lodded. Puáhutmáin Ranska esiväldi iirât estiđ tom, et suájákärji-irâttâsah iä tarbâšiččii hevâttiđ luudijd tallegin, jis saajeest vuáttoo älkkeht njuámmoo virus uđđâsist.

Puáhuttâsohjelmân kalgeh uásálistiđ puoh suájákärjituálleeh, kiäin láá eenâb ko 250 vuonjâččid. Puáhuttâs kalga adeluđ kuohtii. Ranska lii tiilám vuosmuid 80 miljovn puáhuttâssâd Boehringer Ingelheim -nommâsii farmaseutirâttâsâst.

NOS-uđđâsij tiäđui mield Ranska lii vuosmuš eurooplâš staatâ, mii puáhut vuonjâččijd návt vijđáht. Puohah iä kuittâg lah moovtâ puáhuttemohjelmist. Mottoom nomâtteemmin pisottâllee suájákäärji šoddâdeijee paahud, et suu äššigâšah láá almottâm, et sij iä haalijd uástiđ piärgu, jis vuonjâččeh láá puáhuttum.

Vuáládâhenâmijn vist lii eidu álgám iskâstem kanij puáhutmist. Kyevti känišoddâdeijee käneh láá puáhuttum tääl loddeinfluenssa vuástá. Taan vuosmuu kieddi-iskosist láá puáhuttum ohtsis 1 800 käännid, já tooimânpieijen lii toimâm eennâmtuálu-, pirâs- já piämmukvaliteetministeriö.
Käniuđâgááh puáhuttuvvojeh jo tállân šoddâm maŋa vuosmuu eellimpeeivis ääigi. Taah uđâgááh čuávvojeh ubâ toi eellim ääigi. Uásán kaanijn adeluvvoo 12-okkosâžžân vala nubbe puáhuttâs. Vorrâiskosijgijn tastoo selvâttuvvoo, šadda-uv kaanijd immuniteet loddeinfluenssavirus vuástá. Njuhčâmáánust tahhojii puáhuttâsiskoseh laboratoriost, já neelji puáhuttâsâst kyehti luhostuvvii pyereest. Tääl iskosist luhostum puáhuttâsâigijn tahhojeh kieddi-iiskâstmeh kanij puáhutmist känipuuvrijn. Taan iskos ääigi čiälgá tot, tuáimih-uv puáhuttâsah tego kalgeh. Iskâstem pištá ive 2025 loopâ räi. Puáttee ive pelimuddoost vuárdojeh vuosmuuh puátuseh.

Käldee:

– Vaccin tegen vogelgriep in Frankrijk: 60 miljoen eenden gevaccineerd (nos.nl)

Kove: 2554813 (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi vuábdá uđđâ pyevtit­tâsâid 40‑ive juhlestis

Anarâškielâ servi juhlo 40 ive tooimâs majebaargâ skammâmáánu 24. peeivi Anarist. Juhle ohtâvuođâst vuábdojeh uđđâ pyevtittâsah. Vyebdimnáál láá seehah, pääiđih já puttâleh, moid lii...

Sämikielah tarbâšeh dynaamisii kielâkártá

Sämikielâin mij puohah tiettip motomijd faktaid – ovdâmerkkân tom, et puoh sämikielah láá eenâb teikâ ucceeb uhkevuálásiih, já tom, et sämikielâi sárnooh ääsih sehe...

Säminuorâi taaiđâ­tábáhtus uárne­juvvoo Heta škoov­lâst kiđđuv 2027

Jyehi-ihásâš Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo puáttee ive Heta škoovlâst Iänuduvvâst cuáŋuimáánu 29. peeivi. Iänuduv kieldâ tiävdá puáttee ive 150 ihheed, já taaiđâtábáhtus lii uási juhleive...

Tutkâmuš: Lodde­čaasij tipšo­mist lii ävkki, mut tipšo­tooimah tarbâ­šuuččii eenâb

Čäciloddenäälih láá kiäppánâm merhâšitteht Suomâst majemui luuvij iivij ääigi. Helsig ollâopâttuv já Suomâ pirâskuávdáá totkeeh selvâttii, maht loddečaasij tipšom já suojâlem láá vaiguttâm čäcilodde­naalijd...

Sämikielâi tutkâmuš oovdân­puohtui aalmugij­koskâsii sympo­siumist Bodøst

Čiččâd Saami Linguistics Symposium, SAALS7, čokkij sämikielâi totkeid já motomijd eres-uv ucceeblovokielâi äššitobdeid Tave-enâmij ulguubeln-uv Taažâ Bodøn skammâmáánu 4.–5. peeivi. Nord-universitet-ollâopâttuv čokkim ohjelm faalâi...