Puáhuttâs loddeinfluenssa vuástá Ranskaast: 60 miljovn vuonjâččid puáhuttuvvojeh

Ranska lii algâttâm vuonjâččij puáhuttem loddeinfluenssa vuástá. Elleituáhtáreh arvâleh, et puáhuttuđ kalgeh suullân 60 miljovn lodded. Puáhutmáin Ranska esiväldi iirât estiđ tom, et suájákärji-irâttâsah iä tarbâšiččii hevâttiđ luudijd tallegin, jis saajeest vuáttoo älkkeht njuámmoo virus uđđâsist.

Puáhuttâsohjelmân kalgeh uásálistiđ puoh suájákärjituálleeh, kiäin láá eenâb ko 250 vuonjâččid. Puáhuttâs kalga adeluđ kuohtii. Ranska lii tiilám vuosmuid 80 miljovn puáhuttâssâd Boehringer Ingelheim -nommâsii farmaseutirâttâsâst.

NOS-uđđâsij tiäđui mield Ranska lii vuosmuš eurooplâš staatâ, mii puáhut vuonjâččijd návt vijđáht. Puohah iä kuittâg lah moovtâ puáhuttemohjelmist. Mottoom nomâtteemmin pisottâllee suájákäärji šoddâdeijee paahud, et suu äššigâšah láá almottâm, et sij iä haalijd uástiđ piärgu, jis vuonjâččeh láá puáhuttum.

Vuáládâhenâmijn vist lii eidu álgám iskâstem kanij puáhutmist. Kyevti känišoddâdeijee käneh láá puáhuttum tääl loddeinfluenssa vuástá. Taan vuosmuu kieddi-iskosist láá puáhuttum ohtsis 1 800 käännid, já tooimânpieijen lii toimâm eennâmtuálu-, pirâs- já piämmukvaliteetministeriö.
Käniuđâgááh puáhuttuvvojeh jo tállân šoddâm maŋa vuosmuu eellimpeeivis ääigi. Taah uđâgááh čuávvojeh ubâ toi eellim ääigi. Uásán kaanijn adeluvvoo 12-okkosâžžân val nubbe puáhuttâs. Vorrâiskosijgijn tastoo selvâttuvvoo, šadda-uv kaanijd immuniteet loddeinfluenssavirus vuástá. Njuhčâmáánust tahhojii puáhuttâsiskoseh laboratoriost, já neelji puáhuttâsâst kyehti luhostuvvii pyereest. Tääl iskosist luhostum puáhuttâsâigijn tahhojeh kieddi-iiskâstmeh kanij puáhutmist känipuuvrijn. Taan iskos ääigi čiälgá tot, tuáimih-uv puáhuttâsah tego kalgeh. Iskâstem pištá ive 2025 loopâ räi. Puáttee ive pelimuddoost vuárdojeh vuosmuuh puátuseh.

Käldee:

– Vaccin tegen vogelgriep in Frankrijk: 60 miljoen eenden gevaccineerd (nos.nl)

Kove: 2554813 (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...