Taat okko lii Nobel-okko. Vuosmustáá juohhui talhâstiettuu Nobel-palhâšume, mon finnijn taan ive Katalin Karikó já Drew Weissman tutkâmušâinis, moi áánsust COVID-19-pandemia vuástá rahtui jotelávt ärbivuáválijn puáhuttâsâin spiehâsteijee puáhuttâs. Karikó já Weissman lává Ovtâstum staatâi Pennsylvania ollâopâttuv totkeeh, kiäi ohtsâšpargo čaaitij vuosmustáá, maht virusij vuolgâtteijee ađai mRNA puáhtá mutteđ toin naalijn, et puáđusin láá pehtilis puáhuttâsah. Suoi algâttáin jo 1990-lovvoost virusij mRNA já ulmuu immuunsysteem reaktioi tutkâm. Sunnuu pargo pajanij stuorrâ áárvun COVID-19-pandemia älgim maŋa.
Katalin Karikó lii uŋgarlâš biokemist já Drew Weissman lii immunolog já dendriitseelâi totkee. Dendriitseelah láá merhâšitteeh immuunsysteem kocemân já puáhuttâsâi adelem immuunvastui aktivistmân.
”Karikó já Weissman pálgáid liäkkoo tutkâmpuátuseh láá vuáđulávt muttám mii ibárdâs tast, maht virus mRNA lii vuáruvaiguttâsâst ulmuu immuunsysteemáin”, vuáđuštâl Karoliinisii instituut Nobel-komitea valjiimis.
”Suoi algâttáin haavâ, mii lii piäluštâm miljovnij puáccám ulmui jiegâ, iästám maaŋgâi iärásij puáccám varâlávt já toohâm máhđulâžžân siärvusij eellim maccâm táválâžžân”, Nobel-raati kijttâl.
”Vuolgâtteijee-RNA-puáhuttâsâi ovdâskulij tuálvum njyebžilvuotâ já jotteelvuotâ liäkká uđđâ máhđulâšvuođâid meid eres njuámmumtaavdâi já motomij purâstavdâtaavdâi levânem estimân já meid motomij purâstavdâtiijpâi tiipšon”, liäkká Nobel-komitea uáinuidis puátteevuotân.
Käldee:
– Koronapandemia nosti RNA-rokotteiden uranuurtajat Nobel-palkinnoille (yle.fi)
Kove: torstensimon (Pixabay)