Talhâstiettuu Nobel-palhâšume lii juohhum COVID-19-puáhuttâsâi rähtimist Katalin Karikón já Drew Weissmanân

Taat okko lii Nobel-okko. Vuosmustáá juohhui talhâstiettuu Nobel-palhâšume, mon finnijn taan ive Katalin Karikó já Drew Weissman tutkâmušâinis, moi áánsust COVID-19-pandemia vuástá rahtui jotelávt ärbivuáválijn puáhuttâsâin spiehâsteijee puáhuttâs. Karikó já Weissman lává Ovtâstum staatâi Pennsylvania ollâopâttuv totkeeh, kiäi ohtsâšpargo čaaitij vuosmustáá, maht virusij vuolgâtteijee ađai mRNA puáhtá mutteđ toin naalijn, et puáđusin láá pehtilis puáhuttâsah. Suoi algâttáin jo 1990-lovvoost virusij mRNA já ulmuu immuunsysteem reaktioi tutkâm. Sunnuu pargo pajanij stuorrâ áárvun COVID-19-pandemia älgim maŋa.

Katalin Karikó lii uŋgarlâš biokemist já Drew Weissman lii immunolog já dendriitseelâi totkee. Dendriitseelah láá merhâšitteeh immuunsysteem kocemân já puáhuttâsâi adelem immuunvastui aktivistmân.

”Karikó já Weissman pálgáid liäkkoo tutkâmpuátuseh láá vuáđulávt muttám mii ibárdâs tast, maht virus mRNA lii vuáruvaiguttâsâst ulmuu immuunsysteemáin”, vuáđuštâl Karoliinisii instituut Nobel-komitea valjiimis.

”Suoi algâttáin haavâ, mii lii piäluštâm miljovnij puáccám ulmui jiegâ, iästám maaŋgâi iärásij puáccám varâlávt já toohâm máhđulâžžân siärvusij eellim maccâm táválâžžân”, Nobel-raati kijttâl.

”Vuolgâtteijee-RNA-puáhuttâsâi ovdâskulij tuálvum njyebžilvuotâ já jotteelvuotâ liäkká uđđâ máhđulâšvuođâid meid eres njuámmumtaavdâi já motomij purâstavdâtaavdâi levânem estimân já meid motomij purâstavdâtiijpâi tiipšon”, liäkká Nobel-komitea uáinuidis puátteevuotân.

Käldee:

– Koronapandemia nosti RNA-rokotteiden uranuurtajat Nobel-palkinnoille (yle.fi)

Kove: torstensimon (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...