Talhâstiettuu Nobel-palhâšume lii juohhum COVID-19-puáhuttâsâi rähtimist Katalin Karikón já Drew Weissmanân

Taat okko lii Nobel-okko. Vuosmustáá juohhui talhâstiettuu Nobel-palhâšume, mon finnijn taan ive Katalin Karikó já Drew Weissman tutkâmušâinis, moi áánsust COVID-19-pandemia vuástá rahtui jotelávt ärbivuáválijn puáhuttâsâin spiehâsteijee puáhuttâs. Karikó já Weissman lává Ovtâstum staatâi Pennsylvania ollâopâttuv totkeeh, kiäi ohtsâšpargo čaaitij vuosmustáá, maht virusij vuolgâtteijee ađai mRNA puáhtá mutteđ toin naalijn, et puáđusin láá pehtilis puáhuttâsah. Suoi algâttáin jo 1990-lovvoost virusij mRNA já ulmuu immuunsysteem reaktioi tutkâm. Sunnuu pargo pajanij stuorrâ áárvun COVID-19-pandemia älgim maŋa.

Katalin Karikó lii uŋgarlâš biokemist já Drew Weissman lii immunolog já dendriitseelâi totkee. Dendriitseelah láá merhâšitteeh immuunsysteem kocemân já puáhuttâsâi adelem immuunvastui aktivistmân.

”Karikó já Weissman pálgáid liäkkoo tutkâmpuátuseh láá vuáđulávt muttám mii ibárdâs tast, maht virus mRNA lii vuáruvaiguttâsâst ulmuu immuunsysteemáin”, vuáđuštâl Karoliinisii instituut Nobel-komitea valjiimis.

”Suoi algâttáin haavâ, mii lii piäluštâm miljovnij puáccám ulmui jiegâ, iästám maaŋgâi iärásij puáccám varâlávt já toohâm máhđulâžžân siärvusij eellim maccâm táválâžžân”, Nobel-raati kijttâl.

”Vuolgâtteijee-RNA-puáhuttâsâi ovdâskulij tuálvum njyebžilvuotâ já jotteelvuotâ liäkká uđđâ máhđulâšvuođâid meid eres njuámmumtaavdâi já motomij purâstavdâtaavdâi levânem estimân já meid motomij purâstavdâtiijpâi tiipšon”, liäkká Nobel-komitea uáinuidis puátteevuotân.

Käldee:

– Koronapandemia nosti RNA-rokotteiden uranuurtajat Nobel-palkinnoille (yle.fi)

Kove: torstensimon (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi vuábdá uđđâ pyevtit­tâsâid 40‑ive juhlestis

Anarâškielâ servi juhlo 40 ive tooimâs majebaargâ skammâmáánu 24. peeivi Anarist. Juhle ohtâvuođâst vuábdojeh uđđâ pyevtittâsah. Vyebdimnáál láá seehah, pääiđih já puttâleh, moid lii...

Sämikielah tarbâšeh dynaamisii kielâkártá

Sämikielâin mij puohah tiettip motomijd faktaid – ovdâmerkkân tom, et puoh sämikielah láá eenâb teikâ ucceeb uhkevuálásiih, já tom, et sämikielâi sárnooh ääsih sehe...

Säminuorâi taaiđâ­tábáhtus uárne­juvvoo Heta škoov­lâst kiđđuv 2027

Jyehi-ihásâš Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo puáttee ive Heta škoovlâst Iänuduvvâst cuáŋuimáánu 29. peeivi. Iänuduv kieldâ tiävdá puáttee ive 150 ihheed, já taaiđâtábáhtus lii uási juhleive...

Tutkâmuš: Lodde­čaasij tipšo­mist lii ävkki, mut tipšo­tooimah tarbâ­šuuččii eenâb

Čäciloddenäälih láá kiäppánâm merhâšitteht Suomâst majemui luuvij iivij ääigi. Helsig ollâopâttuv já Suomâ pirâskuávdáá totkeeh selvâttii, maht loddečaasij tipšom já suojâlem láá vaiguttâm čäcilodde­naalijd...

Sämikielâi tutkâmuš oovdân­puohtui aalmugij­koskâsii sympo­siumist Bodøst

Čiččâd Saami Linguistics Symposium, SAALS7, čokkij sämikielâi totkeid já motomijd eres-uv ucceeblovokielâi äššitobdeid Tave-enâmij ulguubeln-uv Taažâ Bodøn skammâmáánu 4.–5. peeivi. Nord-universitet-ollâopâttuv čokkim ohjelm faalâi...