Návt čoovčâ ääigi lii hitruu muštâččiđ, mii puoh tábáhtui moonnâm keesi. Taan rááiđust mun ááigum muštâliđ, maggaar muu keesi lâi já magareh ääših láá pááccám eromâšávt mielân. Rááiđu vuossâmuu uásist tun puávtáh luuhâđ, maht maaijuv poođij Kaijonlahtin.
Mun aasâm Oulust Kaijonharju-nommâsii kaavpuguásist. Muu pääihi alda lii Kuivasjärvi, mon nuorttiikeejist lii šaddaas luohtâ, Kaijonlahti. Kaijonlahtist mákkojeh maaŋgâlágáneh lodeh, tego kiepâkäänih, tuáršuh, snarttâleh já kaijuuh. Jyehi ive siämmáš njuhčâpaarâ ráhtá tobbeen piervâlis, já nuuvt meid moonnâm keesi. Majemui iivij tain lijjii táválávt vittâ teikkâ joba kuttâ uđâgáá, mutâ taan tove uđâgááh lijjii tuše nelji, main ohtâ kuittâg vala jaamij. Talle ko uđâgááh láá čolgâm, te njuuvčah läävejeh forgâ jo vyelgiđ eres sajan, meddâl Kaijonlahtist, jiemge lah valagin keksim, kuus toh vyelgih. Kuásnii keesi loopâst toh iteh oppeet puáris sajan, ko uđâgááh láá jo viehâ stuárráh.
Suullân jonsahpeeivi ääigi iiđij aaibâs uđđâ ässee Kaijonlahtin: maaijuv. Vuossâmužžân mun luuhim tast Facebookist Kuivasjärvi-juávhust, já forgâ ton maŋa muu pelikyeimi jo puovtij pááikán kuuvijd suu ijjâsijn kuvvimreeisuin, main sun-uv lâi uáinám maijuu. Nuuvtpa mun-uv meridim vyelgiđ fáárun čuávuváá keerdi. Maijuuh lihâdeh iänááš veeigi já iijâ ääigi, nuuvt ete mun vuolgijm koskâiijâ maŋa jäävri luus. Piäiváš lâi talle eidu luáštám já jävri lâi kuálkki. Ulmuuh iä lamaš ennuv väzzimin Kaijonlahti kuávlust ton ääigi peeivist (teikkâ iho). Joskâd ij vaidâlittee kale lamaš, tastko mopoi larmâ läävee ain hettiđ kesi-iijâ ráávhu taan kuávlust. Muoi kijkkiistâláim, oinuuččij-uvks maijuu. Tuáršuh já snarttâleh monnii tuohu teehi, čuoškâi huuŋŋân kullui peeljijn. Ko muoi láim vázzám mottoom ääigi jäävri rido miätá, te mun oinim maidnii monâmin luovtâ rasta. Leš-uv lamaš lodde teikkâ maijuu njune, tom mun jiem tuostâm arvâliđ. Muu pelikyeimist lijjii kiijkáreh eidu talle, já forgâ jo kullui-uv: ”Tyebbin tot maaijuv mana!” Mun-uv keččim kiijkárijguin. Tuotâ tot lâi. Mun oinim elimân vuossâmuu maijuu luándust. Forgâ maaijuv jo peesâi luovtâ nube kiäčán, já talle tot lâi lappum.
Váhá maŋeláá keesi ääigi maaijuv lâi njiäidám muáddi suve Kaijonlahti vyestiriddoost. Tot sáttá čujottiđ toos, et maaijuv lii rähtimin olssis tälvivuárhá. Luándukovvejeijee Esa Väänänen lâi čuávvum maijuu eellim keesi ääigi, já sun lii adelâm uđđâ ässei meid noomâ. Kaijonlahti maaijuv lii tääl ”Eetvartti”. Väänänen arvâl, et Eetvartti ij maŋgâ täälvi maašii Kaijonlahtist, tastko raavvâd lii tobbeen maijui uáli vääniht. Tiäđust ij lah, kost maaijuv lii puáttám Kaijonlahtin, ige totkin tiettuu, lii-uv tot ores vâi niŋálâs, euroopmaaijuv vâi amerikmaaijuv. Euroopmaaijuv miäcástui tovle korrâsávt, já loopâst tot suvâttui Suomâst ive 1868. Maaijuv irâttui puohtuđ Suomân uđđâsist 1930-lovvoost, mut talle ij vala tiettum, et Kanadast ellee maaijuvšlaajâ lii eres ko tot, mii iälust Euroopist. Nuuvtpa amerikmaaijuv lii onnáá peeivi Suomâst ennuv táválub ko euroopmaaijuv. Leš te maht peri, mut muu mielâst lii stuorrâ ilo, ko puáhtá čuávvuđ luánduellei puuđâldmijd nuuvt aldasijn. Uáiniđ leš, lii-uv Eetvartti porššomin Kaijonlahtist vala puáttee-uv keesi vâi molso-uv tot päikkikuávlus.
Tun puávtáh luuhâđ lase Kaijonlahti já Kuivasjärvi luándust sehe Eetvarttist tääbbin.
Käldeeh:
– Amerikanmajava (luontoportti.com)
– Euroopanmajava (luontoportti.com)
Koveh: Atte Oksanen