Kielâkäldee aalgât fastâ tooimâs čohčâmáánust – anarâškielâ pargee lii nomâttum

Anarâškielân lekkâs uđđâ äigipaje: Säämi Kielâkäldee aalgât fastâ tooimâs čohčâmáánu 4. peeivi. Tot lii tääl rekrytistmin pargeid. Anarâškielâ kielâäššitobden lii tääl väljejum Marja-Liisa Olthuis. Eres sämikielâ pargei noomâtmeh puátih forgâpalij. Tego eres-uv sämikielah, meiddei anarâškielâ toimâškuát Taažâ Sämitige vyelni, mut keevâtlávt pargo tábáhtuvá Aanaar kuávlust já anarâš pirrâsist.

Säämi Kielâkäldee västid sämikielâi kielâtipšomist. Kielâkäldee tuáimá ohtsâš äššitobdeeorgaanin sämikielâi kirjekielâ normâdmân kyeskee aašijn. Taas kuleh terminologia normâdem já čäällimnjuolgâdusah. Säämi Kielâkäldee pargon lii riggodiđ sämikielâi sänirááju já turviđ sämikielâi puátteevuođâ.

Säämi Kielâkäldee lii sämiaalmug ohtsâš tave-eennâmlâš äššitobdeeorgaan sämikieláid kyeskee aašijn. Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitiigij vuáđudem sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee lii vuáđudum pisovâš jiečânâs toimâorgaanin Taažâ Sämitige ohtâvuotân ive 2022.

Säämi Kielâkäldee västid sämikieláid kyeskee tave-eennâmlii oovtâstpargo koordinistmist, naanoodmist já oovdedmist. Kielâkäldee ulmen lii sämikielâi kirje- já sárnumkielâ kulttuuräärbi siäiluttem, tipšom já ovdedem sehe sämikielâi siäiluttem, nanodem já ovdedem tienuuvt, ete siämmást váldojeh huámmášumán jieškođe-uv sämikielâ táárbuh, háástuh já resurseh.

Kielâkäldest finnee kielâkevttimravvuid já torjuu almolubbooht-uv čälimân já kielâ kevttimân. Anarâškielâ kielâkäldee áigu orniđ aainâs-uv čäällimpáájáid, kost ulmuuh pyehtih čalâččiđ jieijâs teevstâid. Anarâškielâsthân lii tárbu puohlágán tevstáid. Kielâteknologisâš ohtsâšpargo Tromsa ollâopâttuvváin juátkoo. Juurdân lii pyerediđ e-sänikirje toin naalijn, et vistig-uv suomâ–säämi-sänikiirján šaddeh eenâb säniartikkâleh. Nubben kuávdáš äššin lii analysaattor huksim já kuálmádin kielâopâlii tivvoomohjelm almostittem já pyeredem toin naalijn, et tot ain pyerebeht iššeed čällee táválumosij kielâoppâašijgijn. Kielâpalvâlusâi kevtteeh pyehtih jiejah-uv iävtuttiđ, magarijd kielâpalvâlusâid eidu sij tarbâšiččii.

Käldee:

– Säämi kielâkäldee (www.samediggi.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...