Kielâkäldee aalgât fastâ tooimâs čohčâmáánust – Anarâškielâ pargee lii nomâttum

Anarâškielân lekkâs uđđâ äigipaje: Säämi kielâkäldee aalgât fastâ tooimâs čohčâmáánu 4. peeivi. Tot lii tääl rekrytistmin pargeid. Anarâškielâ kielâäššitobden lii tääl väljejum Marja-Liisa Olthuis. Eres sämikielâ pargei noomâtmeh puátih forgâpalij. Tego eres-uv sämikielah, meiddei anarâškielâ toimâškuát Taažâ Sämitige vyelni, mut keevâtlávt pargo tábáhtuvá Aanaar kuávlust já anarâš pirrâsist.

Säämi Kielâkäldee västid sämikielâi kielâtipšomist. Kielâkäldee tuáimá ohtsâš äššitobdeeorgaanin sämikielâi kirjekielâ normâdmân kyeskee aašijn. Taas kuleh terminologia normâdem já čäällimnjuolgâdusah. Säämi Kielâkäldee pargon lii riggodiđ sämikielâi sänirááju já turviđ sämikielâi puátteevuođâ.

Säämi Kielâkäldee lii sämiaalmug ohtsâš tave-eennâmlâš äššitobdeeorgaan sämikieláid kyeskee aašijn. Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitiigij vuáđudem sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee lii vuáđudum pisovâš jiečânâs toimâorgaanin Taažâ Sämitige ohtâvuotân 2022.

Säämi Kielâkäldee västid sämikieláid kyeskee tave-eennâmlii oovtâstpargo koordinistmist, naanoodmist já oovdedmist. Kielâkäldee ulmen lii sämikielâi kirje- já sárnumkielâ kulttuuräärbi siäiluttem, tipšom já ovdedem sehe sämikielâi siäiluttem, nanodem já ovdedem tienuuvt, ete siämmást váldojeh huámmášumán jieškođe-uv sämikielâ táárbuh, háástuh já resurseh.

Kielâkäldest finnee kielâkevttimravvuid já torjuu almolubbooht-uv čälimân já kielâ kevttimân. Anarâškielâ kielâkäldee áigu orniđ aainâs-uv čäällimpáájáid, kost ulmuuh pyehtih čalâččiđ jieijâs teevstâid. Anarâškielâsthân lii tárbu puohlágán tevstáid. Kielâteknologisâš ohtsâšpargo Romsa ollâopâttuvváin juátkoo. Juurdân lii pyerediđ e-sänikirje toin naalijn, et vistig-uv suomâ-säämi-sänikiirján šaddeh eenâb säniartikkâleh. Nubben kuávdáš äššin lii analysaattor huksim já kuálmádin kielâopâlii tivvoomohjelm almostittem já pyeredem toin naalijn, et tot ain pyerebeht iššeed čällee táválumos kielâoppâašijgijn. Kielâpalvâlusâi kevtteeh pyehtih jiejah-uv iävtuttiđ, magarijd kielâpalvâlusâid eidu sij tarbâšiččii.

Käldee:

– Säämi kielâkäldee (www.samediggi.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...

Totkee čoovdij matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed

Totkee Susanna Heikkilä lii jieijâs náguskirjetutkâmušâst Helsig ollâopâttuvâst čuávdám matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed. Čuolmâ kuáská topologian. Topologia lii geometrisâš syergi,...