Saimaanuárju suojâlem­kuávlu vijđán

Taan ive šoddii eenâb saimaanuárjučiivgah – joba 100 čivgâd – ko kuássin ovdil mittedemhistorjást ađai tastmaŋa ko totkeeh láá čuávuškuáttám čiivgâi šoddâmijd. Motomeh tain šoddii rávhuiduttum kuávlui raajij alda teikâ toi ulguubeln, já ton čuávumuššân kuálástemraijiittâsah kyeskih puátteevuođâst vijđásub kuávloid.

Saimaanuárju lii ohtâ Uárji-Euroop uhkevuálásumosijn ellein, já ton stuárráámus ovtâskâs jäämmimsuijâ lii viermikuálástem. Eromâšávt nuárjučiivgah, moh jiejah opâtteleh kuálástem, pyehtih tarvaniđ viärmán já avkkâđ.

Jo maŋgâ ive lii merhâšittee pessimkuávluin lamaš viärmástâllâmkiäldu tagarij pivdusijguin, moh láá nuárjun váráliih, mutâ tääl toh kuávluh šaddeh ain vijđásubbon. Saimaa uásálâškodeh, ađai čäcikuávlui omâsteijeeh já sij, kiäin láá tobbeen kuálástemvuoigâdvuođah, láá iävtutátulávt sooppâm kuálástemraijiittâsâin toin kuávluin, kost toid lii tárbu nuárju suojâlem várás.

Saimaanuárju onnui vala 1900-aalgâst háittuellen, já tom uážui-uv miäcástiđ 1960-lovo räi. Uđđâlágánij nylonviermij já pivdem tiet nuárjunääli lâi tuođâi hiäjulum 1980-lovo aalgâst: talle tiättojii tuše 120–150 saimaanuárjud. 1970-lovvoost ovdâskulij munejurduuh nuárjuin kuittâg muttuuškuottii nuuvt ete nuárjust šoodâi syemmilii luándusuojâlem symbol.

Vuossâmuuh kuálástemraijiittâsah Saimaa čácáduvâst pottii vuáimán ive 1999. Toh láá ušom toimâm: taan keesi Saimaast vuojâdeteh suullân 440 nuárjud. Kuálástem ij kuittâg lah lamaš ige lah täälgin ollásávt kieldum ubâ nuárjukuávlust. Puohlágán viermikuálástem lii kieldum cuáŋui–kesimáánust, ko čiivgah láá šoddâm, já mudoi ij uážu kuálástiđ nuárjoid várálij pivdusijguin.

Puáhtá nabdeđ, ete saimaanuárjuh pessejeh puátteevuođâst-uv suullân siämmáin soojijn já ete meiddei čiivgah šaddeh siämmáin kuávluin ko tääl. Tondiet taid kuávluid kannat suojâliđ. Raijiittâsâiguin ávhásteleh nuárjui lasseen meiddei uhkevuálásiih lodeh.

Käldeeh:

– Saimaan vesissä uiskentelee nyt ennätysmäärä kuutteja – tänä vuonna on syntynyt 100 saimaannorpan jälkeläistä (yle.fi)

– Saimaannorppia syntyi tänä vuonna ennätysmäärä – kalastusrajoitukset laajenevat (yle.fi)

Kove: Reijo Telaranta (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...