Kost kuorgah kirdâččeh? GPS-kuorgâi čuávvum: jäämmim, epivises­vuotâ já ilo

Ovdebáá tove mun čaallim Anarâš aavisist 27.3.2023 luándublogičalluu Kost kuorgah kirdâččeh? Kuorgâi čuávvum satelliitpiergâsáin já appijn. Taat čaalâ muštâl GPS-kuorgâin já tast, maht kuorgâi čuávvum tábáhtuvá satelliitpiergâsáin já appijn. Talle elimin lijjii nelji kuorgâ, moi juálgán lâi pieijum GPS-piergâs. Tágáráin GPS-piergâsáin lii máhđulâš tiiláđ data já čuávvuđ kuorgâ lihâstâsâid love meetter tärkkivuođáin pirrâ maailm já uážžuđ tiäđuid kuorgâ elimist já varriistâlmijn.

Suomen luonto -lostâ muštâl murâšsaavâ: ohtâ GPS-kuorgâin, Laika, jaamij cuáŋuimáánu loopâst eidu ko tot lâi maccâm Suomân pessijâšoholoopâ maŋa tálvástâllâmmäđhistis Saksaast Hambur máddáákeččin.

Riegisteijeekyevtis kavnáin Laika jiegâtteemmin Outokumpust jieŋâ alne. Suoi láin moonnâm keččâđ, lâi-uv Laika maccâm ohtuu vâi lâi-uv tast jo pelikyeimi, tastko tot lii jo niäljád ive kuorgâ. Laika lâi esken jáámmám, já tot lâi kullum val suullân tijme ovdil jämimis. Áinoo olgoskulij uáinojeijee váddu tast lâi hävvi jyelgimaddust. Ton kavnumsaajeest iä vuottum magarehkin piäđu luodah. Lode pasâttâsah vuolgâttuvvojii Ruokaviraston tutkâmuššáid. Tobbeen lii čielgâm, et ton jäämmimsuijâ lii viehâ vissásávt šleđgâlinjáid kirdem. Suomen luonto -loostâ mield loddeest lijjii ennuv siskáldâs ruásmuttumeh.

Biolog Petri Suorsa muštâl Anarâš aavisân, et šleđgâlinjáid kirdem lii uáli táválâš jäämmimsuijâ elilâm kuorgáid, já jo nelji GPS-kuorgâ ovdil Laika láá jáámmám šleđgâlinjáid.

Nubbe GPS-kuorgâgis, Häröliina, lii lappum: ton satelliitpiergâs ij lah vuolgâttâm data ollágin cuáŋuimáánu pelimudo maŋa. Arvâluvvoo, et toos lii jo-uv keevvâm siämmáánáál ko Laikan, teikâ tot lii sáttám kirdeđ Ruošâ pel pessiđ ige ton GPS-piergâs hiäjus kulluuvâšvuođâ keežild reagist. Kuorgah láá ovdil-uv elâččâm Ruošâ peln, mut toh láá ain taan räi maccâm šoddâmpääihis aldasáid. Vises lii aainâs-uv tot, et Häröliina GPS-piergâs ij innig tooimâ tego kolgâččij. Häröliina puáhtá kuittâg tubdâđ riegistmist, jis tot motomin kávnoo.

Láá ain kyehti GPS-kuorgâ, moh ain kávnojeh já vajeh pyereest: kuulmâihásâš Harmaa já kyevti-ihásâš Sola. Kuábáš-uv täin kuorgâin láá maccâm šoddâmkuávluidis: Harmaa Outokumpu aldasáid já Sola Tave-Kärjilân Solanlampin, mon mield tot lii finnim noomâs-uv. Harmaa ij lam val vuáđudâm olssis pessimreeviir. Biolog Petri Suorsa muštâl Anarâš aavisân, et tai kyevti kuorgâ čuávvum juátkoo ain já et uđđâ GPS-piergâsij pieijâm kuorgáid lii val koččâmušmerkkâ.

Käldee:

Kurkiseuranta: Laikan kuolinsyy selvisi – lintu törmäsi sähkölankaan (suomenluonto.fi)

Kove: Kari Tammela

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd...

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...