Kost kuorgah kirdâččeh? GPS-kuorgâi čuávvum: jäämmim, epivises­vuotâ já ilo

Ovdebáá tove mun čaallim Anarâš aavisist 27.3.2023 luándublogičalluu Kost kuorgah kirdâččeh? Kuorgâi čuávvum satelliitpiergâsáin já appijn. Taat čaalâ muštâl GPS-kuorgâin já tast, maht kuorgâi čuávvum tábáhtuvá satelliitpiergâsáin já appijn. Talle elimin lijjii nelji kuorgâ, moi juálgán lâi pieijum GPS-piergâs. Tágáráin GPS-piergâsáin lii máhđulâš tiiláđ data já čuávvuđ kuorgâ lihâstâsâid love meetter tärkkivuođáin pirrâ maailm já uážžuđ tiäđuid kuorgâ elimist já varriistâlmijn.

Suomen luonto -lostâ muštâl murâšsaavâ: ohtâ GPS-kuorgâin, Laika, jaamij cuáŋuimáánu loopâst eidu ko tot lâi maccâm Suomân pessijâšoholoopâ maŋa tálvástâllâmmäđhistis Saksaast Hambur máddáákeččin.

Riegisteijeekyevtis kavnáin Laika jiegâtteemmin Outokumpust jieŋâ alne. Suoi láin moonnâm keččâđ, lâi-uv Laika maccâm ohtuu vâi lâi-uv tast jo pelikyeimi, tastko tot lii jo niäljád ive kuorgâ. Laika lâi esken jáámmám, já tot lâi kullum val suullân tijme ovdil jämimis. Áinoo olgoskulij uáinojeijee váddu tast lâi hävvi jyelgimaddust. Ton kavnumsaajeest iä vuottum magarehkin piäđu luodah. Lode pasâttâsah vuolgâttuvvojii Ruokaviraston tutkâmuššáid. Tobbeen lii čielgâm, et ton jäämmimsuijâ lii viehâ vissásávt šleđgâlinjáid kirdem. Suomen luonto -loostâ mield loddeest lijjii ennuv siskáldâs ruásmuttumeh.

Biolog Petri Suorsa muštâl Anarâš aavisân, et šleđgâlinjáid kirdem lii uáli táválâš jäämmimsuijâ elilâm kuorgáid, já jo nelji GPS-kuorgâ ovdil Laika láá jáámmám šleđgâlinjáid.

Nubbe GPS-kuorgâgis, Häröliina, lii lappum: ton satelliitpiergâs ij lah vuolgâttâm data ollágin cuáŋuimáánu pelimudo maŋa. Arvâluvvoo, et toos lii jo-uv keevvâm siämmáánáál ko Laikan, teikâ tot lii sáttám kirdeđ Ruošâ pel pessiđ ige ton GPS-piergâs hiäjus kulluuvâšvuođâ keežild reagist. Kuorgah láá ovdil-uv elâččâm Ruošâ peln, mut toh láá ain taan räi maccâm šoddâmpääihis aldasáid. Vises lii aainâs-uv tot, et Häröliina GPS-piergâs ij innig tooimâ tego kolgâččij. Häröliina puáhtá kuittâg tubdâđ riegistmist, jis tot motomin kávnoo.

Láá ain kyehti GPS-kuorgâ, moh ain kávnojeh já vajeh pyereest: kuulmâihásâš Harmaa já kyevti-ihásâš Sola. Kuábáš-uv täin kuorgâin láá maccâm šoddâmkuávluidis: Harmaa Outokumpu aldasáid já Sola Tave-Kärjilân Solanlampin, mon mield tot lii finnim noomâs-uv. Harmaa ij lam val vuáđudâm olssis pessimreeviir. Biolog Petri Suorsa muštâl Anarâš aavisân, et tai kyevti kuorgâ čuávvum juátkoo ain já et uđđâ GPS-piergâsij pieijâm kuorgáid lii val koččâmušmerkkâ.

Käldee:

Kurkiseuranta: Laikan kuolinsyy selvisi – lintu törmäsi sähkölankaan (suomenluonto.fi)

Kove: Kari Tammela

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...