Loddeinfluenssa lii njuámmum kyevti suájákärjipargei Eŋlandist

Kyehti brittilii suájákärjipargee Eŋlandist lává finnim positiivlii puáttus loddeinfluenssast. Taat paijeed Ovtâstum kunâgâskoddeest kavnum olmoošnjuámumij mere kuulmân.

Kuohtuuh njuámmum finnim pargeeh porgáin njuámmum finnim suájákärjitáálust, já nubbe pargee lii máhđulávt vuoiŋâm njuámmum levâtteijee materiaal, muštâl Ovtâstum kunâgâskode tiervâsvuotâtorvovirgádâh UKHSA. Kuábbáágin pargest iä lah lamaš magarehkin tavdâmeerhah, já kuohtui teestah láá tääl negatiivliih, virgádâh ciälkká.

Iä lah meid magarehkin meerhah tast, et loddeinfluenssa H5N1-virus ličij sirdum eres ulmuid, veik UKHSA lii meid čuávvum pargei aldemuid kontaktijd, virgeulmuuh láá ettâm.

”Taah meerhah čujotteh tohokulij, et influenssaviruseh, maid mij uáinip luudijn pirrâ maailm, iä älkkeht njuámu ulmuid”, iätá UKHSA talhâstieđâlâš njunošrävvejeijee professor Susan Hopkins.

”Mij tiettip kuittâg tääl jo, et virus puáhtá njuámmuđ ulmuid, kiäh láá lamaš aldakontaktist puáccám ludijgijn, já tondiet mij čuávvup sillimohjelmijgijn tagarijd ulmuid, kiäh láá painâšum virusân. Toin naalijn mij finnip lasetiäđuid njuámmumriiskâst.”

”Maailmvijđosávt iä lah meerhah taan virusnääli leevvânmist ulmust nuubán, mut mij tiettip, et viruseh muttojeh ubâ ääigi, já mij kocceep tom, jis riskâ ulmui puáccáámist muttoo.”

Veikâ H5N1-virus ij val oro leevvânmin ulmui kooskâst, lii jo tuođâštum, et tot puáhtá levâniđ eres njomâtteijei tego fretij, miŋkij já merâleijonij kooskâst.

Äššitobdeeh láá huolâst tast, et virus maailmvijđosâš levânem já ton njuámmum njomâtteijeid lasetteh riiskâ tast, et virus heivit jieijâs já leevvânškuát ulmuid. Ovtâstum kunâgâskoddeest lii tuše ohtii ovdil kavnum tábáhtus, mast H5N1-virus lii njuámmum ulmui. Meiddei taat olmooš puáránij tievâslávt.

H5N1-virus lii koddám čuođijd tuháttijd luudijd kuullâm ive ääigi pirrâ maailm, já tot puáhtá leđe varâlâš ulmui-uv.

Käldee:

– Bird flu detected in two poultry workers in England (www.nzherald.co.nz)

Kove: Kranich17 (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...