Loddeinfluenssa lii njuámmum kyevti suájákärjipargei Eŋlandist

Kyehti brittilii suájákärjipargee Eŋlandist lává finnim positiivlii puáttus loddeinfluenssast. Taat paijeed Ovtâstum kunâgâskoddeest kavnum olmoošnjuámumij mere kuulmân.

Kuohtuuh njuámmum finnim pargeeh porgáin njuámmum finnim suájákärjitáálust, já nubbe pargee lii máhđulávt vuoiŋâm njuámmum levâtteijee materiaal, muštâl Ovtâstum kunâgâskode tiervâsvuotâtorvovirgádâh UKHSA. Kuábbáágin pargest iä lah lamaš magarehkin tavdâmeerhah, já kuohtui teestah láá tääl negatiivliih, virgádâh ciälkká.

Iä lah meid magarehkin meerhah tast, et loddeinfluenssa H5N1-virus ličij sirdum eres ulmuid, veik UKHSA lii meid čuávvum pargei aldemuid kontaktijd, virgeulmuuh láá ettâm.

”Taah meerhah čujotteh tohokulij, et influenssaviruseh, maid mij uáinip luudijn pirrâ maailm, iä älkkeht njuámu ulmuid”, iätá UKHSA talhâstieđâlâš njunošrävvejeijee professor Susan Hopkins.

”Mij tiettip kuittâg tääl jo, et virus puáhtá njuámmuđ ulmuid, kiäh láá lamaš aldakontaktist puáccám ludijgijn, já tondiet mij čuávvup sillimohjelmijgijn tagarijd ulmuid, kiäh láá painâšum virusân. Toin naalijn mij finnip lasetiäđuid njuámmumriiskâst.”

”Maailmvijđosávt iä lah meerhah taan virusnääli leevvânmist ulmust nuubán, mut mij tiettip, et viruseh muttojeh ubâ ääigi, já mij kocceep tom, jis riskâ ulmui puáccáámist muttoo.”

Veikâ H5N1-virus ij val oro leevvânmin ulmui kooskâst, lii jo tuođâštum, et tot puáhtá levâniđ eres njomâtteijei tego fretij, miŋkij já merâleijonij kooskâst.

Äššitobdeeh láá huolâst tast, et virus maailmvijđosâš levânem já ton njuámmum njomâtteijeid lasetteh riiskâ tast, et virus heivit jieijâs já leevvânškuát ulmuid. Ovtâstum kunâgâskoddeest lii tuše ohtii ovdil kavnum tábáhtus, mast H5N1-virus lii njuámmum ulmui. Meiddei taat olmooš puáránij tievâslávt.

H5N1-virus lii koddám čuođijd tuháttijd luudijd kuullâm ive ääigi pirrâ maailm, já tot puáhtá leđe varâlâš ulmui-uv.

Käldee:

– Bird flu detected in two poultry workers in England (www.nzherald.co.nz)

Kove: Kranich17 (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....

Suomâ lii jieŋâ­skiäru maailm­miäštár – Taažân histor­jálâš pronssi

Suomâ vuoitij Sveeici 1–0 jotkâääigi jieŋâskiäru MM‑finalist. Fiinaalspellâ aalgij pasepeeivi tijme 21.20 Suomâ ääigi, já vuáittumoolâ šoodâi eidu koskâiijâ maŋa. MM‑kolle lii Suomân viiđâd. Suomâ sáŋgárin...