Tälviolympialiih 2030 uárne­juvvojeh Ranska Aalpâin

Meiddei čuávuvááh tälviolympialiih tuállojeh Euroopist. Toh uárnejuvvojeh Ranska Aalpâin kuovâmáánu 1.–17. peeivi 2030. Taat lii niäljád kerdi ko Ranska tuáimá olympialij išedin. Ovdebááh olympialiih láá uárnejum Chamonixist ive 1924, Grenoblest 1968 já Albertvillest 1992.

Ive 2030 olympialiih uárnejuvvojeh maaŋgâin päikkikuudijn Ranska Aalpâi kuávlust. Kištoh láá juohhum neelji váldukuávlun: Haute-Savoien, Savoien, Briançonân já Nizzan. Nizza tuáimá eromâšávt jieŋâšlaajâi kištokaavpugin, já tobbeen uárnejuvvoo meid olympialij loppâjuhle.

Puáttei olympialij orniimist tiäduttuvvoo pištevâš ovdánem. Sundáttâlmij mield nyevt 93 prosentid kištottâllâmsoojijn láá jo huksejum teikâ toh láá koskâpuddâsiih. Ulmen lii kepidiđ huksim pirâsvaiguttâsâid anemáin ävkkin valmâš čuoigâmkuávdáid já meiddei tivomáin jo ovddiist rahtum roođijd.

Vyerdimist lii, et čuávuváin olympialijn láá suullân siämmááh šlaajah ko taanihásijn olympialijn-uv. Eromâš pivnohis šlaajah läävejeh keččei tááhust leđe táiđuluistâlem, alppâčuoigâm, jieŋâskiärru, muotâluávdástâllâm já čuoigâm.

Tälviparalympialiih uárnejuvvojeh siämmáin kuávluin njuhčâmáánu 1.–17. peeivi 2030.

Käldee:
French Alps 2030 (www.olympics.com)

Kove: Brice (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...

Euroop pakkâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi pasepeeivi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs...

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...