Uđđâ Bukva-kirje máttát pustavijd nuorttâlâš­kielân

Nuorttâlâškielâlâš párnáikirjálâšvuotâ já kirjekielâ máttááttem finnejii merhâšittee nanodâs säämi aalmugpeeivi ko Ä’vv-museost Taažâ peln Njiävđámist uárnejui uđđâ Bukva-aabiskirje almostittemtilálâšvuotâ. Nuorttâlâšpárnáid já ‑perruid uáivildum Bukva (an. pustaveh) máttát nuorttâlâškielâ pustavijd já čäällimvyevi. Tot puáhtá meid išediđ ohtâvuođâ finniimist monâttum eenikielân. Kirje almostitten lii Oummu rââst raaj – People Cross the Borders, mii lii Aanaar kieldâ já Taažâ Maadâ-Vaarjâg kieldâ ohtsâšhaahâ.

Bukva lii čáállám sämikielâi já ‑kulttuurij totkee Taarna Valtonen oovtâst pargojuávhoin, moos kuleh kielâaktivist Kimberli Mäkäräinen, suomâ-ugrilij kielâi totkee Mariann Bernhardt já Oummu rââst raaj ‑haavâ pargee Lempi Lehtinen.

Kiirján lii lamaš korrâ tárbu

Nuorttâlâškielân teevstah já eromâšávt párnáid uáivildum kirjeh láá vääniht. Ton lasseen kielâ čäällimvyehi lii nuorâ já čäällimvyevi máttááttem lii kuhháá lamaš episystemaatlâš, tastko oppâmateriaaleh láá vääniht. Maaŋgah iä veltihánnáá lah ubâ uáinámgin ennuv čallum nuorttâlâškielâ. Uđđâ Bukva-aabiskirje lii tehálâš lävkki čallum kielâ sajattuv nanosmitmist.

– Jyehi párnáást lii vuoigâdvuotâ peessâđ luuhâđ jieijâs eenikielân. Veikâ páárnáš ij vala mátáččii luuhâđ, te tuše tot, ete sun uáiná jieijâs eenikielâ čallum häämist, iššeed suu máttáđ čäälliđ tom maŋeláá. Mij tuáivup, ete taat kirje movtijditáččij puoh nuorttâlâškielâ sárnoid aldaniđ kielâ meiddei čallum häämist, Taarna Valtonen iätá aavisân.

Valtosii mield kirjeest lii meiddei stuorrâ symbolárvu eromâšávt Taažâst, kost nuorttâlâškielâ já ‑kulttuur láá lamaš uáinimettumeh maŋgâlov ihheed. Kirje almostittem čáittá, ete nuorttâliih láá ain Taažâst‑uv. Almostittemtilálâšvuođâ ornim eidu Taažâ peln nannee saavâ.

Aktiivliih ulmuuh pasteh jiejah vaiguttiđ

Valtonen muštâl, ete nuorttâlâškielâ siärvusist ij lah taggaar ornijdâh, mii váldáččij ovdâsvástádâs ovdâmerkkân párnáikiirjij almostitmist. Sämitigge-uv čuákkee nuorttâlâškielâ resursijdis škovlâkirjijd. Taan tiileest lâi jo kuhháá savâstâllum kielâsiärvus siste, já viijmâg Valtonen meridij jieš riemmâđ paargon. Tothân ij liččii taan ääigi innig hirmâd vädis hommá, já ohjelmijd sun kavnâččij nuuvtá neetist. Valtonen finnij skipárin Kimberli Mäkäräisii já Mariann Bernhardt, kiäh še láin smiettâm siämmáálágánijd aašijd. Forgâ Oummu rââst raaj -haahâ poođij fáárun almostitten.

Uccâ kieláid puoh materiaaleh láá ávháliih, já ovtâskâs ulmui pargoost lii stuorrâ merhâšume. Valtonen tuáivu-uv, ete Bukva toimâččij ovdâmerkkân já movtáskitáččij iärásijd-uv almostittiđ maidnii.

– Jyehi tove kirjeh iä taarbâš leđe nuuvt fijnáseh iäge taid taarbâš riänttááttiđ čuođij mield, Valtonen muštoot.

Bukva juáhhoo nuuvtá

Oummu rââst raaj ‑haavâ pargee Lempi Lehtinen muštâl, ete Bukva juáhhoo nuuvtá Maadâ-Vaarjâg já Aanaar kieldâi arâšoddâdemohtâduvváid já škovláid oppâmateriaalin. Toi peht kirjeh jođettuvvojeh meid perruid, kiäh tarbâšeh tom. Loopah kirjeh vist juáhhojeh nuorttâlâšpárnáid pirrâ Suomâ. Ton lasseen Bukva almostittoo vala PDF‑häämist, vâi puohâin ličij máhđulâšvuotâ kevttiđ kirje.

– Ohtâ Oummu rââst raaj ‑haavâ váldu-uulmijn lii nanosmittiđ nuorttâlâškielâ já ton sajattuv Säämist nuuvt Suomâ ko Taažâ peln. Taan kirje kuástidem já nuuvtá jyehim lii ohtâ mii vuovijn nanosmittiđ kielâ já faallâđ puoh nuorttâlâš párnáid oovtâitosii máhđulâšvuođâ eenikielâlii materiaalân, Lehtinen vuáđust.

PDF-versio almostitmist já kiirjij jyehimsoojijn haahâ tieđeet jieijâs kanavain.

Uđđâ kirjeh láá jo puátimin

Bukva ij lah áinoo kirje, mon pargojuávkku áigu rähtiđ. Čuávuvâžžân ohtsâšpargoost Oummu rââst raaj ‑havváin šadda Kimberli Mäkäräisii sundáttâllâm kirje fiävruin. Projektist tiäduttuvvoo siärvuslâšvuotâ: pargojuávkku lii pivdám kirje várás nuorttâlijn já nuorttâlâškielâ sárnoin jieškote-uvlágánijd uánihâš teevstâid, main fiävruh láá moinnii naalijn fáárust.

Valtosii uđđâ proojeekt vist lii uccâ loddekirjááš. Fáádáh iä nuuvâ koskân tongin maŋa.

– Heđâlmeh já ruottâseh, dinosauruseh, pihtâseh já kárvudâttâm, jieškote-uvlágáneh elleeh já nuuvt ain. Misthân lii ubâ maailm vala kuvvimnáál, Valtonen valdâl.

Pargojuávhu pargo ij pääsi tuše nuorttâlâškielâ siärvus illoon. Valtonen muštâl, ete sii ulmen lii faallâđ kiirjij digitaallijd versioid taggaar häämist, ete luuhâm lasseen kii peri puáhtá anneeđ amnâstuv ävkkin jieijâs projektist. Talle algâalgâlávt nuorttâlâškielâlii kirjeest puávtáččij rähtiđ veikâ maadâsämikielâlii kirje ige tarbâšiččii porgâškyettiđ ubâ proojeekt aalgâ rääjist. Ucceeblovokielâi maailmist tággáár vuáhádâhân lii vissâsávt kojâldâh.

Oummu rââst raaj ‑haahâ pieijui joton 1.9.2024, já tot pištá porgemáánu 2026 loopâ räi. Haavâ ruttâdeijen lii EU Interreg Aurora ‑ohjelm. Lasetiäđuh haavâst kávnojeh čujottâsâst inari.fi/oummu, Facebookist noomáin Oummu rââst raaj – People Cross the Borders sehe Instagramist noomáin oummu_project.

Kove: Oummu rââst raaj – People Cross the Borders

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...