President Stubb saahâ Oulu Euroop kulttuur­uáivi­kaavpug­ive lekkâm­juuhlijn

Täsivääldi president Alexander Stubb leehâi Oulu kulttuuruáivikaavpugive vástuppeeivi. President toolâi sahâvuáru Oulu Kauppatorist tijme 16. Sun kollij meid Oulu taaiđâmuseost, kost sun uápásmui stuorrâ sämičáitáldâhân. Luuvâ lase tääbbin.

Vuoluubeln lii president Stubb sahâvuáru Kauppatorist.

”Must láá hyenes já pyereh uđđâseh. Hyeni lii tot, et mun jiem ááigu čuárvuđ (toim. huám. president sáárnui Huutajat-čáittus maŋa), já pyeri lii tot, et taat saahâ lii uánihâš. Lii stuorrâ kunnee leđe tääbbin tääl, Kauppatorist. Lii ilo já kunnee lekkâđ Euroop kulttuuruáivikaavpugive tääbbin Oulust. Tágáreh tilálâšvuođahhân iä lah nuuvtkin távjá. Oulu lii tääl kuálmád syemmilâš kaavpug, mii lii finnim taam áárvustonnum nomâttâs, Helsig já Tuurku lasseen.

Euroop kulttuuruáivikaavpugtitteleh láá mieđettum ive 1985 rääjist, já láá jo kuullâm 15 ihheed ko syemmilâš kaavpug lii majemustáá toimâm Euroop kulttuuruáivikaavpugin. Mij lep tääbbin arktisii kuávlust: Oulu lii arktisâš kaavpug. Mij huámášep pirrâ maailm, et arktisiih ääših pajaneh ain eenâb. Jis mun liččim lamaš markkânistmin Euroop uáivikaavpugjurduu, te mun liččim ettâm – já adeliđ munjin aplodijd, jis taat lii tii mielâst pyeri: Oulu, vala čuásásub ko tij jurdevetteđ.

Kulttuuruáivikaavpug teeman lii kulttuuršoŋŋâduv nubástume, já taat teemahân koccát mii jurdâččiđ, maht kulttuurfiäránij iššijn puáhtá oppâđ uđđâ aašijd já rähtiđ pištee puátteevuođâ. Siämmást teema muštoot mii anneeđ huolâ Tave-Suomâ kulttuuräärbist já eellimvyeimist – šoŋŋâdâhnubástus ko muttá eellimpirrâsijd eromâšávt tavemuin kuávluin. Mun anam tom hirmâd pyerrin, et sämikulttuur uáinoo vijđáht ive ohjelmist. Mii kulttuurij maaŋgâpiälálâšvuotâ lii rigesvuotâ, já Oulu ive ohjelm puáhtá šievnáál uáinusân kulttuur sierâ haamijd já máttát mijjân uđđâ aašijd. Mii tággáár kulttuurivveest lii muu mielâst tehelâš, lii tot, et maaŋgâs pargeh ton oovdân, et lii lekkâm, lii ihe, láá ohjelmeh. Já Oulu – já Kärpät – ij lah tuše pele Suomâ jieŋâskiärrutiimi mut mun uáináččim, et ubâ Oulust lii tääl stuorrâ ovdâsvástádâs tast, et moin naalijn Suomâ tuálvoo ovdâskulij taan ive. Tastko tággáár kulttuurihe addel máhđulâšvuođâ luptiđ uáinusân tom, et mii lii oululâšvuotâ teikâ mii lii syemmilâšvuotâ. Já tist lii hirmâd noonâ oululâš identiteet. Tast lii miinii ereslágánijd, miinii positiivlijd, já tom kannat-uv pyehtiđ uáinusân. Liähuđ peri čiävlááh Oulust, liähuđ uáinusist, já porgâđ tom ubâ Suomâ peeleest. Já näävt loopân mun tuáivum, et nuuvt maaŋgah syemmiliih já euroopliih ko máhđulâš pesâččii uápásmiđ kulttuurfalâldâhân já feeriđ riges puudâid kulttuuráin.

Mun tuáivuttâm miänástus ive puoh tábáhtussáid, já mij adelep tääl tavekuávlu kulttuur kukkiđ. Takkâ.”

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...

Anarâškielâ servi juhlo 40‑ihásii tooimâs – Almottât juhlijd!

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed. Servi juhlo šoddâmpeivive kyevti peeivi ääigi. Skammâmáánu 21. peeivi uárnejuvvoo kielâseminaar, já skammâmáánu 24. peeivi vist tuálloo seervi váldujuhle. Luuvâ vuoluubeln...