President Stubb saahâ Oulu Euroop kulttuur­uáivi­kaavpug­ive lekkâm­juuhlijn

Täsivääldi president Alexander Stubb leehâi Oulu kulttuuruáivikaavpugive vástuppeeivi. President toolâi sahâvuáru Oulu Kauppatorist tijme 16. Sun kollij meid Oulu taaiđâmuseost, kost sun uápásmui stuorrâ sämičáitáldâhân. Luuvâ lase tääbbin.

Vuoluubeln lii president Stubb sahâvuáru Kauppatorist.

”Must láá hyenes já pyereh uđđâseh. Hyeni lii tot, et mun jiem ááigu čuárvuđ (toim. huám. president sáárnui Huutajat-čáittus maŋa), já pyeri lii tot, et taat saahâ lii uánihâš. Lii stuorrâ kunnee leđe tääbbin tääl, Kauppatorist. Lii ilo já kunnee lekkâđ Euroop kulttuuruáivikaavpugive tääbbin Oulust. Tágáreh tilálâšvuođahhân iä lah nuuvtkin távjá. Oulu lii tääl kuálmád syemmilâš kaavpug, mii lii finnim taam áárvustonnum nomâttâs, Helsig já Tuurku lasseen.

Euroop kulttuuruáivikaavpugtitteleh láá mieđettum ive 1985 rääjist, já láá jo kuullâm 15 ihheed ko syemmilâš kaavpug lii majemustáá toimâm Euroop kulttuuruáivikaavpugin. Mij lep tääbbin arktisii kuávlust: Oulu lii arktisâš kaavpug. Mij huámášep pirrâ maailm, et arktisiih ääših pajaneh ain eenâb. Jis mun liččim lamaš markkânistmin Euroop uáivikaavpugjurduu, te mun liččim ettâm – já adeliđ munjin aplodijd, jis taat lii tii mielâst pyeri: Oulu, vala čuásásub ko tij jurdevetteđ.

Kulttuuruáivikaavpug teeman lii kulttuuršoŋŋâduv nubástume, já taat teemahân koccát mii jurdâččiđ, maht kulttuurfiäránij iššijn puáhtá oppâđ uđđâ aašijd já rähtiđ pištee puátteevuođâ. Siämmást teema muštoot mii anneeđ huolâ Tave-Suomâ kulttuuräärbist já eellimvyeimist – šoŋŋâdâhnubástus ko muttá eellimpirrâsijd eromâšávt tavemuin kuávluin. Mun anam tom hirmâd pyerrin, et sämikulttuur uáinoo vijđáht ive ohjelmist. Mii kulttuurij maaŋgâpiälálâšvuotâ lii rigesvuotâ, já Oulu ive ohjelm puáhtá šievnáál uáinusân kulttuur sierâ haamijd já máttát mijjân uđđâ aašijd. Mii tággáár kulttuurivveest lii muu mielâst tehelâš, lii tot, et maaŋgâs pargeh ton oovdân, et lii lekkâm, lii ihe, láá ohjelmeh. Já Oulu – já Kärpät – ij lah tuše pele Suomâ jieŋâskiärrutiimi mut mun uáináččim, et ubâ Oulust lii tääl stuorrâ ovdâsvástádâs tast, et moin naalijn Suomâ tuálvoo ovdâskulij taan ive. Tastko tággáár kulttuurihe addel máhđulâšvuođâ luptiđ uáinusân tom, et mii lii oululâšvuotâ teikâ mii lii syemmilâšvuotâ. Já tist lii hirmâd noonâ oululâš identiteet. Tast lii miinii ereslágánijd, miinii positiivlijd, já tom kannat-uv pyehtiđ uáinusân. Liähuđ peri čiävlááh Oulust, liähuđ uáinusist, já porgâđ tom ubâ Suomâ peeleest. Já näävt loopân mun tuáivum, et nuuvt maaŋgah syemmiliih já euroopliih ko máhđulâš pesâččii uápásmiđ kulttuurfalâldâhân já feeriđ riges puudâid kulttuuráin.

Mun tuáivuttâm miänástus ive puoh tábáhtussáid, já mij adelep tääl tavekuávlu kulttuur kukkiđ. Takkâ.”

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ovtâstum aalmu­gij näli­olgoš­tit­tem­komi­tea avžut Suomâ pyere­diđ ucceeb­lovo­aalmugij vuoigâd­vuođâid já maai­nâš meid­dei mecci­säm­milijd

Ovtâstum aalmugij näliolgoštittem vuástásâš komitea (CERD) iävtuttij porgemáánu loopâst, maht Suomâ puávtáččij väldiđ ucceeblovo­aalmugij olmooš­vuoigâdvuođâid pyerebeht huámášumán. Fáárust lijjii maaŋgah sämmiláid kyeskee iävtuttâsah. CERD ana...

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...