THL oovded ravvuid romanij eettisii já siärvusân vuáđuduvvee tutkâmân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL oovded romanijd kyeskee tutkâmân ravvuid, moi ulmen lii nanosmittiđ luáttámuš totkei já romanisiärvus kooskâst já lasettiđ siärvus merhâšume tutkâmist. Koččâmušâst láá maailm vuossâmuuh taansullâsiih ravvuuh eidu romanij tutkâmân. Pargo ovdâmerkkân kiävttojeh sämitutkâmuš eettisiih ravvuuh, moh almostuvvii moonnâm ive.

 – Mii ulmen lii, ete tutkâmuš palvâl siärvus já ete siärvus eromâš jiešvuođah váldojeh huámášumán ubâ tutkâmproosees ääigi, muštâl THL tutkâmprofessor Anu Castaneda.

Romanitutkâmuš eettisiih ravvuuh stivrejeh ovdâmerkkân tiäđunuurrâm. Toh tievâsmiteh ollâopâttuvâi já tutkâmlágádâsâi almolijd eettisijd vuáđujurduid, nuuvt ete tutkâmušâst kieđâvuššojeh meid eromâšávt romanijd kyeskee koččâmušah já uáinuh.

– Jis tutkâmuš ij vääldi huámášumán siärvusân vuáđuduvvee uáinu, te tot sáttá joba hiäjusmittiđ vuáruvaikuttâs já lasettiđ epiluáttámuš. Tääl valmâštâllâm vyelni leijee ravvuuh tuárjuh totkeid, vâi sij mättih rähtiđ tagarijd tutkâmušâid, moh láá ävkkin puoh uásipeelijd, iätá THL eromâštotkee Marko Stenroos.

Ravvuuh ovdeduvvojeh oovtâst romanisiärvusáin

Eettisijd ravvuid ovdedeh akateemisâš äššitobdeejuávkku já romanijd kyeskee pargo äššitobdei juávkku, moos kuleh maŋgâ áámmátlii, kiäin lii romanituávááš. Tággáár porgâmvyehi visásmit, ete jieškote-uvlágáneh uáinuh váldojeh huámášumán já ete meid romanisiärvus finnee tiäđu eettisii tutkâmuš vuáđujurduin.

Akateemisii äššitobdeejuávhu jođetteijen lii máttááttâsneuvos Henry Hedman. Värisaavâjođetteijen lii Anu Castaneda já čällen Marko Stenroos.

Eettisii ravvui ovdedem lii ohtâ uási haavâst, mon ulmen lii nanosmittiđ enâmânvärrejeijei, olmooškäävpi uuhrij já romanij uásálâšvuođâ já täsiäärvu. Uási haavâ ruttâdmist puátá Euroop unionist. Romanijd kyeskee tutkâmuš lasseen ravvuuh pyehtih onnuđ ävkkin meid eres kulttuurláid já etnisáid ucceeblovvoid kyeskee tutkâmist.

Käldee:

THL kehittää ohjeita eettiseen ja yhteisölähtöiseen romanitutkimukseen (thl.fi)

Kove: AdiJapan (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Nobel-palhâšumeh láá juohhum

Ive 2025 Nobel-palhâšumeh láá juohhum čiččâm peeivi (6.10.–13.10.) ääigi. Virgáliih palhâšumeh láá juohhum talhâstiettust, fysikist, kemiast, kirjálâšvuođâst já ráávhust. Toi lasseen lii juohhum palhâšume...

Anarâškielâlii Wikipedia 5‑ivvááš­juhleh uárne­juvvojeh Oulust 18.–19. peeivi

Roovvâdmáánu 19. peeivi 2025 tme 15.07 lii kuullâm táásá vittâ ive tast ko Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt. Ton kunnen Anarâškielâ servi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Inari...

Viermipaŋkki­mäksim euro­kuávlust ornášuu­škuát love sekuntist

Onne poođij vuáimán EU huáppumäksimasâttâs, mon ulmen lii huáputtiđ mäksim eurokuávlust já toohâđ tast torvolub. Asâttâs mield paŋkkiäššigâsâin kalga leđe máhđulâšvuotâ sirdeđ euroid tilist...

Windows 10 toorjâ nohá 14.10. – tiäđáh-uv máhđulâš­vuođâst vijđedum torvolâš­vuotâ­peividmáid?

Microsoft looppât Windows 10 ‑kevttimvuáháduv torjuu roovvâdmáánu 14. peeivi. Ton maŋa kevttimvuáhádâh tuáimá vala, mutâ toos ij innig finnii tiätutorvopeividmijd ige ereskin peividmijd. Taat meerhâš...

Tulkkâm ucesvuotân já uhke­vuálásâš­vuotân

Jyehi tove ko mun iiskâm čäälliđ suomâkielân maidnii anarâškielâst, te lohhee vuárdá, et ličij pyeri čäälliđ maidnii kielâ tiileest já ton uhkevuálásâšvuođâst. Mun čäliškuottim...