Onne poođij vuáimán EU huáppumäksimasâttâs, mon ulmen lii huáputtiđ mäksim eurokuávlust já toohâđ tast torvolub. Asâttâs mield paŋkkiäššigâsâin kalga leđe máhđulâšvuotâ sirdeđ euroid tilist nuubán love sekuntist mon ääigi peri. Eres EU-enâmijn já Euroop ekonomiakuávlu enâmijn huáppusirdem ferttee leđe máhđulâš majemustáá 9.7.2027.
Mäksim huáputtem lasseen paaŋkih täärhistškyetih, ete máávsu finnejeijee nommâ västid tom noomâ, mii lii merkkum tilinumerân. Jis nommâ ij lah siämmáš, te paŋkki almoot ääšist. Äššigâs puáhtá ain mäksiđ, mutâ talle ovdâsvástádâs máávsust sirdâšuvá äššigâsân. Jis nommâ lii masa siämmáš, te paŋkki muštâl tili omâsteijee virgálii noomâ.
Finanssiala ry mäksimäššitobdee Miia Zitting tiädut, ete viermipaaŋki almottâs ij koolgâ sehhiđ táájutmân. Tot lii paaŋki toimâ, mon ulmen lii pyerediđ mäksim torvolâšvuođâ.
Zitting iätá, ete äššigâs kannat leđe várugâs, jis tiäđuh iä västid nubijdis.
– Jis tun jieh tieđe suujâ noomâi iäruid, te kannat väldiđ ohtâvuođâ máávsu finnejeijei, tego reekkig vuolgâtteijei, já tärhistiđ tiäđuid. Koijâd ääši eidu máávsu finnejeijest, ele paaŋkist, Zitting muštâl.
Reekkig vuolgâtteijeeh kannatteh-uv visásmittiđ, ete mäkseeh tietih máávsu finnejeijee virgálii noomâ, mii lii merkkejum tili omâsteijen. Ovdâmerkkân irâttâsâi markkânistemnommâ sáttá leđe uáli jo ereslágán ko paaŋki tiäđuin leijee nommâ.
Käldee:
– Euroopan laajuinen muutos verkkopankkimaksamisessa – tämä kaikki muuttuu tällä viikolla (www.finanssiala.fi)
Kove: Euroop union (Wikimedia Commons)