Euroop páihálij kielâi já ucceeblovokielâi vuáđudemkirje äššitobdeekomitea (The Committee of Experts of the European Charter for Regional or Minority Languages) lii tuuđhâdmin Suomâ olášuttem tooimâid, moh lohtâseh äššitobdeekomitea kuuđâd árvuštâllâmmuštâlusâst (2023) mainâšum huápuláid avžuumáid. Taan raportist äššitobdeekomitea adelij nelji huápulii avžuuttâs, moh kyeskih anarâškielân:
a. Tooimah máttáátteijeeškovliittâs nonniimân puoh taasijn.
b. Pištevâš ruttâdem anarâškielâ oovdedmân.
c. Tooimah anarâškielân kyeskee tiäđulâšvuođâ já unnuuvâšvuođâ lasseetmân sehe máttááttâsâst já mediast.
d. Ton visásmittem, et anarâškielân kyeskee lahâasâttem olášittoo pehtilávt sosiaal‑ já tiervâsvuotâpalvâlusâin.
Suomâ toimâttem tiäđuh oovdeld mainâšum avžuuttâsâi tooimânpiejâmist kávnojeh tääbbin.
Euroop páihálij kielâi já ucceeblovokielâi vuáđudemkirje čälleekodde haalijd avžuđ tuáimeid toimâttiđ tiäđuid tast, magareh tooimah láá tääl tohhum avžuumij tooimânpiejâmân. Tot ličij meid kijttevâš, jis siämmást puáđáččij tiätu tast, láá-uv virgeomâhááh kuullâm anarâšâid avžuumij tooimânpiejâmist já paijeen mainâšum Suomâ toimâttem materiaal valmâštâlmist.
Puoh uáinuh já tiäđuh láá mávsuliih ubâ árvuštâllâmproosees uáinust. Čälleekodde pivdá ciälkkámušâid majemustáá roovvâdmáánu 1. piäiván 2025. Ličij pyeri, jis Anarâškielâ seervi jesâneh puávtáččii oovtâst arvâliđ, láá-uv avžuumeh tuárvi vuáimáliih já láá-uv toh olášittum tuárvi pyereest. Jieijâs uáivil puáhtá vuolgâttiđ čujottâsân callee@anaraskielaservi.fi. Servi tuáivu macâttâs čohčâmáánu 27. peeivi räi.
Taat artikkâl vuáđuduvá šleđgâpoostân, mon Euroop páihálij kielâi já ucceeblovokielâi vuáđudemkirje äššitobdeekomitea vuolgâttij Anarâškielâ siärván.
Kove: arkkiteht Henry Bernard (Wikimedia Commons)