Interreg Aurora ‑pargopáájá uárnejui Umeåst 15.–17.9.2025

Anarâškielâ servi já Ummeesämikielâ servi algâttii ohtsii proojeekt 1.9.2025. Proojeekt nommâ lii ”Online tools for Inari Saami and Ume Saami language learning” ađai ”Nettipiergâseh anarâškielâ já ummeesämikielâ oppâmân”. Proojeekt ulmen lii rähtiđ uđđâ nettipiergâsijd já jieškote-uvlágánijd oppâmateriaalijd anarâškielâ já ummeesämikielâ várás. Proojeekt pištá kulmâ ive.

Proojeekt pargeeh teivii Uumeest 15.–17.9.2025. Ohjelmist lâi kuulmâpiäivásâš pargopáájá páihálii sämikulttuurkuávdáást. Pargeeh uápásmuvvii nubijdis já vuávájii pargoid loppâihán.

Proojeekt stivrejeijee lii Fabrizio Brecciaroli Anarâškielâ seervist. Tiätutekniikist já ohjelmistmist västid Pauli Rämö. Ruotâ peln pargeeh láá Michael Grahn, Signe Grahn, Mira Dahlberg já Simon Forsmark. Michael oopâi ummeesämikielâ párnážin já lii lamaš pargoost ummeesämikielâ máttáátteijen jieškote-uvlágánijn škoovlâin. Sun lii tääl čokkiimin ummeesämikielâ sänikirje. Signe lii Michael nieidâ. Sun lii puáhtám luuhâđ ummeesämikielâ ejijnis pärnivuođâ rääjist. Signe lii 22-ihásâš já haalijd rähtiđ uđđâ oppâmateriaalijd, tastko toh láá tääl vääniht. Mira lii 21-ihásâš, já suu suuhâ lii ummeesämmilâš. Sun lâi Michael uáppee paješkoovlâst. Sehe Signe já Mira pargon proojeekt aalgâst lii litteristiđ paddiimijd. Ton lasseen Mira čáálá uđđâsijd já someviestâid proojeekt ovdánmist. Simon máttát uásiáigásávt ummeesämikielâ. Suu eeji peerâ lii ummeesämmilâš, já sun haalijd finniđ maassâd suuvâs monâttum kielâ. Sun lâi ovdil Ummeesämikielâ seervi saavâjođetteijee já lii tääl ton čällee. Sun lii lamaš uáli jo aktiivlâš ummeesämikielâ iäláskitmist jo maaŋgâid iivijd. Proojeekt aalgâst Simon pargon lii litteristiđ paddiimijd, koordinistiđ ummeesämikielâ pargeid já hoittáđ keevâtlijd proojeektaašijd Ruotâ peln.

Pargopáájá loopâst tollui Ovtâstum aalmugij páájá kilelis ovdánmist. Teeman lijjii kilelis ovdánem ulmeh (SDGs, Sustainable Development Goals). Proojeekt vuosâsajasâš ulme lii SDG 4 ađai ”Pyeri škovlim”. Eres ulmeh láá SDG 9 ađai ”Ráhtulâšvuotâ, innovaatio já infrastruktuur”, SDG 10 ađai ”Ucceeb eresárvusâšvuotâ”, SDG 11 ađai ”Kilelis kaavpugeh já siärváduvah” sehe SDG 17 ađai ”Ohtsâšpargo uulmij juksâm oovdân”.

Proojeekt válduruttâdeijee lii Euroop union. Eres ruttâdeijeeh láá Laapi litto Suomâ peln sehe Västerbotten já Norrbotten läänih Ruotâ peln.

Interreg Aurora -logo

Koveh: Interreg Aurora (logo) já Simon Forsmark (artikkâlkove)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...