Etinummeer puástukevttim kiäppán ain

Etikuávdášlágádâs lii almostittám lovoid toho puáttám almottâsâin taan ive uđđâivemáánust kesimáánun. Taan ääigi Etikuávdášlágádâsân pottii ohtsis 1 247 050 etialmottâssâd, mii lii 6,3 prooseent ucceeb ko siämmáá ääigi moonnâm ive. Almottâsâi ucceeb mere čielgee eromâšávt tagarij almottâsâi kiäppánem, moh iä kuulâ Etikuávdášlágádâsân. Puoh almottâsâin tágáreh almottâsah lijjii suulân 239 920, mii lii paijeel love prosentid ucceeb ko ihe tassaaš. 

Äšittemes almottâsâin 95 prosentid lijjii suáituh, main olmooš ovdâmerkkân ij tieđe, kuus sun kolgâččij suáittiđ. Tuše vittâ prooseent lijjii hettimsuáituh, já toi meeri lii-uv kiäppánâm jo kuttâ ive maŋaluvâi.

Etialmottâsâin 53 prosentid tolvuu toos, ete etikuávdáškoccee siirdij ääši ovdâskulij virgeomâhâžân. Aašijn 52 prosentid hoittái vuosâtipšo, 36 prosentid poolis, 7 prosentid sosiaaltoimâ já vittâ prooseent piäluštemtoimâ. Ko verdid ihán 2024, te sosiaaltooimâ pargoh lasanii 13 prosentáin, já vuosâtipšo pargoh vist kiäppánii 7 prosentáin. Poolis já piäluštemtooimâ pargomeeri pisoi siämmáá tääsist ko ovdil.

Etikuávdáškocceeh västidii 98 prosentân etialmottâsâin vuálá 30 sekuntist. Koskâmiärálâš västidemäigi lâi kuttâ seekunt. Ohtâ koccee västidij koskâmiärálávt 7,6 almottâsân tiijmest. Koccei pargomeeri lii kiäppánâm, tastko ive 2024 loho lâi 8,0 já ive 2023 joba 9,1.

Käldee:

– Hätänumeroon kuulumattomien ilmoitusten määrä laskussa (112.fi)

Kove: Santeri Viinamäki (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...