Etinummeer puástukevttim kiäppán ain

Etikuávdášlágádâs lii almostittám lovoid toho puáttám almottâsâin taan ive uđđâivemáánust kesimáánun. Taan ääigi Etikuávdášlágádâsân pottii ohtsis 1 247 050 etialmottâssâd, mii lii 6,3 prooseent ucceeb ko siämmáá ääigi moonnâm ive. Almottâsâi ucceeb mere čielgee eromâšávt tagarij almottâsâi kiäppánem, moh iä kuulâ Etikuávdášlágádâsân. Puoh almottâsâin tágáreh almottâsah lijjii suulân 239 920, mii lii paijeel love prosentid ucceeb ko ihe tassaaš. 

Äšittemes almottâsâin 95 prosentid lijjii suáituh, main olmooš ovdâmerkkân ij tieđe, kuus sun kolgâččij suáittiđ. Tuše vittâ prooseent lijjii hettimsuáituh, já toi meeri lii-uv kiäppánâm jo kuttâ ive maŋaluvâi.

Etialmottâsâin 53 prosentid tolvuu toos, ete etikuávdáškoccee siirdij ääši ovdâskulij virgeomâhâžân. Aašijn 52 prosentid hoittái vuosâtipšo, 36 prosentid poolis, 7 prosentid sosiaaltoimâ já vittâ prooseent piäluštemtoimâ. Ko verdid ihán 2024, te sosiaaltooimâ pargoh lasanii 13 prosentáin, já vuosâtipšo pargoh vist kiäppánii 7 prosentáin. Poolis já piäluštemtooimâ pargomeeri pisoi siämmáá tääsist ko ovdil.

Etikuávdáškocceeh västidii 98 prosentân etialmottâsâin vuálá 30 sekuntist. Koskâmiärálâš västidemäigi lâi kuttâ seekunt. Ohtâ koccee västidij koskâmiärálávt 7,6 almottâsân tiijmest. Koccei pargomeeri lii kiäppánâm, tastko ive 2024 loho lâi 8,0 já ive 2023 joba 9,1.

Käldee:

Hätänumeroon kuulumattomien ilmoitusten määrä laskussa (112.fi)

Kove: Santeri Viinamäki (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....