Tahojiermi: uhke vâi máhđulâšvuotâ?

Maaŋgah ulmuuh paleh tahojiermist. Sij jurdeh, et tahojiermi tuálvu ulmuin pargoid. Taat lii meiddei tuotâ. Tahojiermi puáhtá porgâđ ulmuu pargoid ovdâmerkkân fabrikijn já toimâttuvâin. Mutâ tahojiermi puáhtá fárustis meiddei uđđâ pargoid. Ulmuuh tarbâšuvvojeh vala tahojiermi vakšuumân, tivomân já oovdedmân. Tahojiermi áánsust pyehtih šoddâđ meiddei uđđâ ámátteh. Lii tehálâš, et ulmuuh uážžuh škovlim uđđâ pargoi várás. Návt kihheen ij pääsi pargottemmin. Lii meiddei máhđulâš, et pargoäigi uánnán. Ulmuuh asteh talle pyerebeht oppâđ, valastâllâđ, rähtiđ taiđuu teikâ išediđ eres ulmuid.

Máttáátteijeeh pyehtih poollâđ, et uáppeeh pargeh päikkipargoid tahojiermijn. Taat lii tuotâ. Mutâ meiddei pargoelimist kiävttoo ain eenâb tahojiermi. Tondiet ton kevttim kolgâččij máttááttiđ jo škoovlâst. Škoovlah já ollâopâttuvah kolgâččii kevttiđ päikkipargoid, main tahojiermi kevttim lii loválâš. Oppâmist tahojiermi lii šiev iše. Tot iššeed tast, et olmooš uáppá jotelávt já älkkeht. Jis mottoom äšši lii vaigâd, te tahojiermi puáhtá kuvviđ tom pyerebeht. Tahojiermi puáhtá adeliđ juáhážân persovnlii máttááttâs. Talle oppâm lii pehtil já vuovâs. Tahojiermi iššeed eromâšávt ulmuid, kiäid oppâm lii vaigâd. Máttáátteijeid páácá eenâb äigi uáppei iššeedmân, ko tahojiermi parga älkkees pargoid, tego iskosij tärhistem teikâ materiaalij rähtim.

Maaŋgâs eteh, et tahojiermi ij lah kreatiivlâš. Tot ij sajanpyevti ollásávt taiđuu já kirjálâšvuođâ, mutâ tot puáhtá adeliđ uđđâ ideaid. Tahojiermi puáhtá rähtiđ hammiittâsâid teikâ iävtuttiđ fáádáid kirječälleid. Lopâlii miärádâs já pargo parga ain olmooš. Mun oskom, et puátteevuođâst tahojiermi ráhtá ennuv muusik. Siämmáá ääigi ulmuuh halijdeh eelliđ konsertijn já kuldâliđ olmâ ulmuid.

Tahojiermi lii eromâš ávhálâš uccâ kieláid. Ucceeblovokielâin iä lah ennuv kirjeh teikâ nettisijđoh. Tot puáhtá jurgâliđ teevstâid uccâ kieláid jotelávt já nuuvtá. Tahojiermi puáhtá meiddei máttááttiđ ucceeblovokielâid uđđâ ulmuid. Návt taah kielah pisoh jiegâin já uážžuh uđđâ sárnoid. Taan lasseen tahojiermi puáhtá moonnâđ čoođâ puáris teevstâid já jienâpaadijd. Tot puáhtá toi vuáđuld rähtiđ sänikiirjijd já oppâmateriaalijd. Návt kielâ siäilu meiddei puátteevuođâst.

Tahojiermi puáhtá meiddei išediđ ulmuu tiervâsvuotâaašijn. Tot tobdá puácuvuođâid jotelávt já tárkká. Ovdâmerkkân tahojiermi puáhtá keččâđ čuovâkuuvijd teikâ mittedempuátusijd já kavnâđ tain puácuvuođâid. Návt tuáhtár uážžu iše diagnoos rähtimân. Tahojiermi máttá meiddei tutkâđ stuorrâ tiätumeerijd. Ton iššijn puáhtá ovdediđ uđđâ talkkâsijd, moh išedeh ulmuid puárániđ jotelubbooht. Tutkâmuš lii tahojiermi áánsust jotelub já häälbib. Tondiet ulmuuh pyehtih eelliđ tiervâsub já kuhheeb eellim. Tahojiermi ij kuittâg sajanpyevti tuáhtár ollásávt. Tuáhtár já tahojiermi ovtâspargo lii pyeremus čuávdus.

Tahojiermist láá meiddei vaarah. Tom ij uážuččii kevttiđ puástud, ovdâmerkkân ulmui vakšuumân teikâ olgooštmân. Ovdedeijeeh kalgeh leđe ovdâsvástádâsliih já vuoigâliih. Lii tehálâš, et tahojiermi iššeed puoh ulmuid täsipiälálávt já torvolávt. Jis pargo meeri kiäppán, te jáválâšvuotâ kolgâččij juáhásiđ täsivávt puoh ulmuid. Maaŋgâs láá iävtuttâm vuáđupuáđu. Tot meerhâš, et juáháš uážžu tuárvi ruuđâ elimân pargopáguttáá. Mun jiem vala tieđe, maht taat puoh olášuvá. Mun oskom kuittâg, et palo já čovgâ njuolgâdusah iä lah čuávdus. Lii pyereeb väldiđ oovdeld uđđâ aašijd já rähtiđ toiguin pyereeb puátteevuođâ. Nubástus puátá jyehi tábáhtusâst, halijdep mij tom teikâ ep.

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...