Kyehti Wikipedia-páájá puátimin: Helsigist 15.–16.3.2025 já Anarist 22.–23.3.2025

Anarâškielâ servi uárnee kyehti Wikipedia-páájá njuhčâmáánust. Vuossâmuš páájá uárnejuvvoo ohtsâšpargoost Wikimedia Suomáin njuhčâmáánu 15.–16. peeivi tijme 10–16 Helsigist. Nubbe páájá vist uárnejuvvoo ohtsâšpargoost Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutáin njuhčâmáánu 22.–23. peeivi tijme 10–16 Anarist. Kuohtuid páájáid stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já anarâškielâ ollâopâttâhlehtor Márjá-Liisá Olthuis.

Helsig páájá tuálloo Maria01-kampus 3-rakânâs kuálmád keerdist (čižetpele suájá ađai Coworking 1, saje lii Urban3 paajaabeln). Čujottâs lii Lapinlahdenkatu 16, 00180 Helsig. Ij lah vala tiäđust, lii-uv váldu-uksâ kiddâ vâi áávus. Jis kiinii puátá mut ij peesâ siisâ, te sun puáhtá suáittiđ teikâ pieijâđ viestâ uárnejeijeid. Taat lii vuossâmuš kerdi ko anarâškielâ sárnoid uáivildum Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Helsigist, já tondiet taat páájá fáálá Helsigist ässee sárnoid áinoošlajâsii máhđulâšvuođâ uápásmuđ Wikipedian já čäälliđ toos siskáldâs. Tastko Anarâškielâ seervi lasseen nubben uárnejeijen lii Wikimedia Suomâ, fáárust láá vaarâ meiddei motomeh ulmuuh, kiäh čäälih suomâkielâg Wikipedian. Anarâš- já suomâkielâ sárnoi lasseen ulmen lii hokâttâllâđ fáárun meiddei motomijd nuorttâlâškielâ já tavesämikielâ sárnoid.

Aanaar páájá tuálloo Säämi máttááttâskuávdáá váldurakânâsâst. Tot álgá iđedist tme 10. Uásiväldeeh pyehtih puáttiđ eidu ovdil páájá älgimääigi váldu-uuvsâ oovdân. Jis áigu puáttiđ fáárun eres ääigi, talle kalga suáittiđ uárnejeijeid tondiet ko uuvsah iä lah áávus.

Tegu ain juurdân lii čäälliđ artikkâlijd Wikipedian. Čälleeh uážžuh čäällimsis kielâlii já teknisii torjuu. Meiddei tagareh ulmuuh, kiäh iä lah kuássin ovdil čáállám Wikipedian, láá tiervâpuáttám. Anarâškielâ servi tuáivu-uv, et uđđâ ulmuuh puáđáččii fáárun sehe Anarân já Helsigân.

Pargopáájáid puáhtá uásálistiđ meid uánihub ááigán ko kyevti piäiván, ađai tommittáá ko čällest lii asto. Páájáid puáhtá uásálistiđ meid káidusin, mut káidusuásálistemtáárbust ferttee almottiđ (fabrizio.brecciaroli@gmail.com) muuneeld. Motomeh ulmuuh láá-uv jo almottâm, et sij áiguh uásálistiđ káidusin.

Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt roovvâdmáánu 19. peeivi 2020 tme 15.07. Kuovâmáánu 25. peeivi 2025 tobbeen lijjii 6 093 artikkâlid. Wikipedia-pargo ij lah tuše artikkâlij čäällim. Artikkâlij várás ferttee meiddei huksiđ infrastruktuur ađai luokkaid, myensterijd já modulijd. Jis luokah, myenstereh já moduleh váldojeh fáárun, te anarâškielâlii Wikipediast láá jo 25 327 sijđod.

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...