Mottoom algâkeesi iiđeed mun viällájim navertteemmin seeŋgâst. Olgon kullui moottorsááhá piškeris jienâ. Mottoom äigi tassaaš mecciroobdâ muoráid lijjii ittáám fastes čuovjis meerhah. Mun jiem tiättám, kuás muorah čuoppuuččii, mut čielgâ äšši lâi, ete toh jävkittiččii mottoom kooskâst já toi sajan puáđáččij asfalt. Paaccim kuldâliđ já smiettim, et čuávuvâžžân ličij ubâ meeci vuáru. Toos lii-uv jo pieijum joton kaavam uđđâ aassâmtáálui várás.
Veikkâ mun rähistâm keesi, te ellim eidu talle juátkojeijee stressitiileest. Mun pollim, ete kost kaavpug ”ovdán” čuávuvâžžân. Oulu virgeulmuuh iä eissigin oro peerustmin luándust ige luánduellein, távjá iä ulmui pyereestvajemistkin. Talle ko saahâ lii kaavpug ovdánmist, te tot meerhâš táválávt tom, ete luándust čiäppoo pittá pitá maŋa. Muorah, meecih já eres luándukuávluh láppojeh valaba masa ain luudij pessimääigi. Ton lasseen maailmist láá maŋgâ eres-uv čuolmâ šoŋŋâdâhnubástusâst já elleeráhtulâšvuođâst paijeelkuulâtmân já lastikruskijd. Tile oro távjá aaibâs piergiimettumin. Motomin mun páásám-uv smiettâđ: lii-uv maailm muttuumin ain eenâb tagarin, et tast lii ain vaigâdub eelliđ, vâi lam-uv mun muttum tuše tiäđulubbon tain aašijn?
Mun jiem liijká lah ohtuu tai tobdoiguin. 10 000 nuorâ ulmuu koijâdâllâmtutkâmušâst love enâmist 75 % nuorâin aneh puátteevuođâ polâttetten, já 56 % mielâst olmooškodde lii hiävun tyemmejum. Suujah toos láá maaŋgah: šoŋŋâdâhnubástus ovdán ain jotelubbooht já jotelubbooht, luándu já eellimpirrâseh tuššâduvvojeh ain eenâb já eenâb, elleešlaajah láppojeh hirmos liävttoin, nuáskádâsah já lyeneh láá jyehi saajeest, meerah hevâneh lastikruskijd já nuuvt ain. Veikkâ ovdil ulmuuh läävejii távjá sárnuđ šoŋŋâdâhatâštâsâst, te ekokriisâst láá maŋgâ pele, já tobdoh-uv pyehtih leđe maaŋgâlágáneh: soro, epituáivu, rávhuttemesvuotâ, palo, atâštâs, vyeimittemesvuotâ, kehnittisvuotâ, sujâlâšvuotâ, vaje, pettâšume, tušástume, epivuoigâlâšvuođâ tobdo, mut meid haalu toimâđ já vaiguttiđ aššijd, merhâšitteevuotâ já tuáivu. Tääl ulmuuh láá-uv sárnuškuáttám ain eenâb já eenâb pirâstobdoin. Puoh taah tobdoh láá merkkâ tast, ete äšši lii tehálâš ton ulmui, kote feeree taid tobdoid. Ovdâmerkkân atâštâs lii tiervâs reaktio tiileest, mast olmooš feeree monnii uhke. Tot muštâl tast, ete taat tile taarbâš mii huámmášume. Tondiet tobdoid ij taarbâš meddâlistiđ, mut lii pyeri oppâđ iberdiđ taid já eelliđ taiguin.
Siärvuslâšvuođâ vyeimi
Mut maht tagarij vaigâdis tobdoiguin-uv puávtáččij oppâđ eelliđ? Mii išedičij ovdâskulij taggaar maailmist, mast oro, ete ubâ ääigi puoh mana ain tuše hyeneeb suundán? Mun lam jieš jo kuhes ääigi feerim já killám-uv puohlágánijn tobdoin, moh lohtâseh toos, mii maailmist tábáhtuvá. Vaidâlittee kale toos iä lah išedâm tagareh ravvuuh ko ”ij toos vaje maiden, pyereeb vájáldittiđ ubâ ääši”. Muu mielâst ohtâ šiev peeli ubâ tobdotuuškâst lii, ete távjá tot piäjá toimâđ. Talle lii-uv pyeri uuccâđ hiäivulii kanava, moos stivriđ tobdoost šoddâm energia. Jis ij tieđe, maid puávtáččij porgâđ ääši oovdân, te kannat irâttiđ kavnâđ eres ulmuid, kiäh taištâleh siämmáá ääši pyerrin. Vuossâmužžân lii älkkeb já pehtilub toimâđ oovtâst, mut nubben sáttá meid išediđ, jis finnee torjuu eres ulmuin. Ko oovtâst piäsá jyehiđ jurduid já tobdoid, te huámmáš, et olmooš ij kenski lekken nuuvt ohtuu ko motomin oro. Siärvuslâšvuotâ lii-uv muu mielâst hirmâd tehálâš äšši, ko iirât eelliđ vaigâdis pirâstobdoiguin.
Veikkâ ij kavnâččiigin siämmáávuoiŋâlijd ulmuid jieijâs kaavpugist teikkâ siijdâst, te neetist-uv puáhtá kavnâđ ulmuid, kiäh jyehih siämmáálágánijd áárvuid. Aainâs-uv muu iššeed hirmâdávt jo tot, ete mun uáinám, ete maailmist láá tagareh ulmuuh, kiäh smiettih siämmáálágánijd aašijd ko mun-uv, veikkâ mun jiem tubdâččiigin sii persovnlávt. Talle siämmáávuoiŋâliih ulmuuh pyehtih adeliđ ennuv vuoimijd já tuáivu, ko mudoi maailm kejâdijn oro, ete ij tast šoodâ mihheen.
Täsitiädu ucâmin
Uáli jo tehálâš äšši lii iberdiđ, ete olmooš, kote vaja pyereest, pasta toimâđ já uážžu eenâb ááigán. Tast, ete silo puoh noođij vyelni, ko iirât piäluštiđ ubâ maailm, ij lah mihheen aavhijd kiässán. Kannat-uv smiettâđ, moos láá eidu tääl tuárvi vyeimih já mii lii olssis luándulâš vyehi vaiguttiđ aššijd. Vyevih láá maaŋgâlágáneh: taaiđâ, mielâčáittuseh, politiik, čäällim, jieijâs eellimtaavij nubásmittem já nuuvt ain. Puoh ij pyevti ige taarbâškin porgâđ. Veikkâ motomin sáttá orroođ, ete mihheen tooimâid ij rijttáá, te ferttee meid mušteđ vuoiŋâstiđ. Talle lii pyereeb máhđulâšvuotâ, ete naavcah já vyeimih toimâmân liččii meid puátteevuođâst. Motomin sáttá kuittâg meid tármuttuđ. Muu mielâst talle lii tehálâš leđe olssis ármulâš: jiem mun onne vaje vyelgiđ mielâčáittusân, ko puoh oro nuuvt máhđuttemmin. Lii ok vuoiŋâstiđ já porgâđ maidnii muide. Talle puátteevuođâst mun vajam oppeet. Meid tobdoi kieđâvuššâm lii tehálâš. Tobdoid puáhtá kieđâvuššâđ ovdâmerkkân čälimáin, sárnumáin, liihâdmáin teikkâ taiđuu iššijn.
Ko lohá pirâstobdoin, te távjá puátá oovdân 3T-malli. 3T-malli lii myenster, mii addel sunde tast, maht puáhtá eelliđ pirâstobdoiguin nuuvt, ete ij vaaibâ. Maalist láá kulmâ ääši, maid kolgâččij väldiđ huámmášumán: toimâm, tobdoh já täsitiäddu. Toimâm pirrâs pyerrin lii tehálâš tondiet ko áášán, mii toovât vaigâdis tobdoid, parga maidnii. Tobdoid lii tehálâš kieđâvuššâđ, mut sajeh já vyevih eidu pirâstobdoi kieđâvušmân já jyehimân sättih taan ääigi vala váiluđ. Täsitiäddu meerhâš tom, ete huolât jieijâs pyereestvajemist. Motomin lii pyeri kyeđđiđ pirâsaašijd váhá tuáváážân já porgâđ aašijd, maid lijkkoo porgâđ. Sáttá meid išediđ toollâđ puudâ juátkojeijee uđâsvirdeest ain tyellittälli. Vuoiŋâšeh tarbâseh ääigi aašij (tego uđđâ tiäđui já tobdoi) kieđâvušmân. Ij tiäđustkin lah ain älkkee paijeentoollâđ täsitiädu tai kuulmâ ääši kooskâst.
Mast kavnâđ tuáivu?
Tuáivu lii aaibâs kuávdáš äšši, amas tármuttuđ. Tuáivu puáhtá išediđ toimâđ taggaar-uv tiileest, ko luhostume lii epivises, mut tuáivu peht tot oro aainâs-uv máhđulâžžân. Talle puáhtá feeriđ, ete toimâmist lii merhâšume. Mut mii talle adeličij tuáivu? Jyehi olmooš vissâ uáiná tuáivu eres aašijn ko nubbe olmooš, mut taa láá motomeh jurduuh.
Ovdebeh luhostumeh olmooškode historjást pyehtih leđe taggaar äšši, mii puáhtá tuáivu meid puátteevuotân. Kávnoo-uv moonnâmääigist miinii luhostuumijd, miinii tagarijd tiilijd teikkâ aašijd, mii oroi talle aaibâs tuáivuttemmin, mut mon olmooškodde lii liijkás loppâloopâst čuávdám? Ohtâ ovdâmerkkâ luhostuumeest lii occoonräigi, mii savâstitij ulmuid čuuvtij 1980-lovvoost. Occoonkeerdi tuššâdeijee CFC-ovtâstuvâi kevttim räijejui talle loppâloopâst maailmvijđosávt nuuvt, ete occoonräigi ij innig stuárrum, pic kuuloold oppeet uccánij. Jis mij pastaččijm porgâđ oovtâst siämmáánáál taan-uv ääigi?
Motomáid addel meid tuáivu tot, ete taah vyevih já koonstah, moh liččii puoh pehtilumoseh tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus, iä lah vala valdum anon. Sátáččij vistig orroođ omâsin, maht taggaar juurdâ puávtáččij adeliđ kiäsnii tuáivu. Nube tááhust tom puávtáččij jurdâččiđ nuuvt-uv, ete jis olmooškodde tuođâi-uv váldáččij puoh täid vuovijd motomin anon, te mon ennuv mij puávtáččijm finniđ ááigán! Loopâloopâst taat juurdâ ij lekken nuuvt kukken ääsist, mii munjin-uv lii adelâm ennuv tuáivu: veikkâ tääl sáttá orroođ, ete puoh uccâ-uv nubástusah tábáhtuveh hirmâd hitásávt, te maailm puáhtá muttuđ meid uáli jo jotelávt olmâ suundán, jis táttu lii. Toimâm ij taarbâs ain leđe hiđes, pic tábáhtuđ masa oovtâ peeivist. Tom lii čielgâsávt čáittám koronaäigi.
Ton lasseen maŋgâseh uáinih ennuv tuáivu nuorâ ulmuin já sii toimâmist pyereeb maailm pyerrin. Meid juurdâ tast, ete ulmuuh almolávt láá čarraanškuáttám ekokriisân, sáttá adeliđ tuáivu.
Nabai, jis?
Nabai, jis puátteevuotâ ličij nubelágán? Motomin sáttá išediđ tot, ete kirdel mottoom ääigi mielâkuvviittâs fáárust puátteevuotân. Kuvâttâl, maggaar puátteevuotâ puávtáččij leđe, jis maailm monâččij pyereeb suundán. Maggaar maailmist mij puávtáččijm eelliđ 10, 20 teikkâ veikkâ 50 ive keččin? Ympäristöahdistus.fi-sijđoost kávnoo šiev hárjuttâs, mii hástá nievdâđ já kuvâttâllâđ rijjâ, maht ääših puávtáččii leđe puáttee ääigi. Nabai, jis puoh ulmuu toimâm kuávdáást ličij-uv talle luándu pyereestvaijeem? Jis ekonomiašoddâm saajeest media muštâličij-uv luándu maaŋgâhámásâšvuođâ šoddâmist teikkâ luánduveelgist?
Nabai, jis mottoom peeivi mun jiem innig viällááččiigin seeŋgâst kuldâlmin moottorsááhái jienâ? Jis ”ovdánem” merhâšičij talle luándu maccâm? Nabai, jis kulluuččij-uv mottoom keesi luudij lavlum uđđâsist meccilum vyevdist?
Taan čalluu kälden láá kevttum tiäđuh kyevti webinaarist, moh kieđâvuššii pirâstobdoid: Mielâtiervâsvuođâ kuávdášlitto webinaar ”Pirâsatâštâs já vaigâdis pirâstobdoh” sehe Luándulito já Tunne ry ornim luvâldâllâm ”Puátteevuotâ mielâst”. Ton lasseen láá kevttum materiaaleh Mielenterveystalo.fi-siijđost.
Kove: Jasmina Schreck