Pegâlmâs Nature-tieđâlostâ almostitij taan ive aalgâst artikkâl tast, kiäh huksejii Euroop vuossâmuid kaavpugijd.
Suullân 6 000 ihheed tassaaš Čapismeerâ taavaabeln eelij olmoošsiärvádâh, mii kočoduvvoo Cucuteni–Trypillia-kulttuurin. Sij huksejii stuorrâ aassâmsoojijd tááláin Romania, Moldova já Ukraina kuávluin. Motomijn aassâmsoojijn láá tuhátteh tááluh. Maaŋgah totkeeh aneh täid aassâmsoojijd Euroop vuossâmužžân stuorrâ kaavpugin. Nubeh vist suogârdeh, lii-uv koččâmâš olmâ kaavpugijn vâi tuše stuorrâ siijdâin. Jyehi tááhust taah sajeh lijjii uáli epitáváliih Euroop arâhistorjást.
Cucuteni–Trypillia-kulttuur piištij kuhháá, suullân 2 000 ihheed. Talle tot lappui kyeđehánnáá magarijdgin meerhâid. Arkeologeh halijdeh iberdiđ, maht ulmuuh ellii täin stuorrâ aassâmsoojijn já mondiet ubâ kulttuur lappui. Ovdil maaŋgah tiäđuh taan aalmugist illá huámmášuvvojii, tastko sii aassâmkuávlu lii kukken kuávluin, moh táválávt láá tutkum eenâb, tegu Sumer tâi toovláš Egypt.
Arkeologeh láá kavnâm ennuv keramiik, ađai njaajâst rahtum liitijd. Tain láá mučis čapis kovoseh kuovgis ponneest. Lii olâttittee, et puoh ulmuuh kevttii täid fiijnâ tiiŋgâid, iä tuše riges ulmuuh. Toh láá kavnum táválijn tááluin. Tot sáttá merhâšiđ, et ohtsâškodde lâi viehâ täsiárvusâš. Arkeologeh iä lah kavnâm stuorrâ palacijd teikâ riges ulmui haavdijd, nuuvt ete kenski sist ij lamaš čielgâ jođetteijee tego eres stuorrâ kulttuurijn.
Taah stuorrâ aassâmsajeh kočoduvvojeh motomin ”megasaijeen” (eŋgâlâskielân ”megasite”). Tain stuárráámuin sattii leđe joba 3 000 táállud. Tááluh lijjii huksejum távjá siämmáánáál, ige kihheen orroom asâmin fijnásubbooht ko iäráseh. Maaŋgâin aassâmsoojijn lâi kaskoo stuorrâ kuárus kuávlu, mast iä lamaš rakânâsah. Kihheen ij tieđe vissásávt, mađe várás tot lâi. Motomeh arvâledeh, et tobbeen puovtij toollâđ ubâ siärvus čuákkimijd já juuhlijd teikâ kuáđuttiđ käärji.
Iivij ääigi uđđâ ääših láá kavnum ovdâmerkkân áimučuovâkuuvijn já magneetmittedmijn. Tááluh puáldojii távjá tátulávt, kenski oskolduvlij suujâi keežild. Tááluin láá pááccám enâmân puálu meerhah, já arkeologeh pyehtih návt sárguđ káártáid tovláin aassâmsoojijn. Kávnuseh čujotteh toos, et ulmuuh šoddâdii käärji, viljâlii eennâm já rahtii fiijnâ keramiik. Piärgust ij lamaš stuorrâ rooli purrâmâšvááljust, pic sij purrii eenâb valje já palgošaddoid.
Cucuteni–Trypillia-kulttuur eromâš jiešvyehi lii tot, et puoh tááluh lijjii siämmáálágáneh. Tot sáttá muštâliđ täsiáárvust. Nube tááhust moonnâmääigi kávnuseh čujotteh toos, et ohtsâškoddeest oinuuškuođij maŋeláá monniilágán hierarkia. Motomijn majebijn aassâmsoojijn láá kavnum stuárráábeh rakânâsah, moh kočoduvvojeh ”megastruktuurin”. Tain sattii leđe ohtâsiih vuárháh teikâ eromâš sajeh, main ulmuuh porgii oovtâst. Motomij totkei mield täin rakânâsâin lijjii jođetteijeeh teikâ paapah.
Loopâst Cucuteni–Trypillia-kulttuur lappui suullân 3400 oKr. Ij lah vises tiätu tast, mondiet sij vuolgii teikâ mondiet sii kulttuur nuuvâi. Motomeh totkeeh oskoh, et šoŋŋâdâhnubástus tovâttij čuolmâid eennâmtuálun. Nubeh jurdeh, et uđđâ noomaadaalmugeh pottii nuorttân já olgoštittii sii. Kenski meddei sisruossâriijdoh teikâ jo ovdánmin lamaš eresárvusâšvuotâ vaikuttii kulttuur lappuumân.
Onnáá peeivi maaŋgah arkeologeh halijdiččii tutkâđ lase Ukraina kuávlu. Ruošâ volliittem lii kuittâg koskâlduttám kieddipargoid, tastko maaŋgah ukrainaliih arkeologeh láá karttâm kyeđđiđ pargoos teikâ servâđ suátiviehân. Tutkâmušah juátkojeh nuuvttii eres enâmijn, ovdâmerkkân Romaniast, kost láá čáittuseh Cucuteni–Trypillia-liitijn. Arkeologeh irâtteh čokkiđ oohtân cyevkkejum njajâliitijd já uuccâđ čujosijd taan syelimâs kulttuur taavijn.
Lii kiäsutteijee jurdâččiđ, et 6 000 ihheed tassaaš ulmuuh mattii huksiđ julmes aassâmsoojijd jođetteijeittáá. Sij rahtii mučis njajâliitijd, moh láá ain muččâdeh mii-uv čolmijd. Veikkâ mij ep tieđe tärhis suujâid kulttuur lappuumân, te ton mušto liijká siäilu arkeologisij kávnusij peht. Cucuteni–Trypillia-kulttuur lii pyeri ovdâmerkkâ tast, maht maaŋgâhámásiih já kiäsutteijeeh tovlááh sivilisaatioh lijjii, joba Euroop tovláá historjást.
Käldee:
– Who built Europe’s first cities? Clues about the urban revolution emerge (www.nature.com)
Kove: Susanne Beyer (Wikimedia Commons)