Meerhah Eetvartti-maijuu elimist

Mottoom äigi tassaaš mun muštâlim tast, ko maaijuv poođij Kaijonlahtin. Maaijuv finnij nommân Eetvartti. Ko tot iiđij oppeet täälvi maŋa moonnâm kiiđâ, te tast lâi-uv šoddâm uáli stuorrâ täsni Kuivasjärvi kuávlust Oulust.

Mun oinim Eetvartti majemustáá moonnâm keesi. Talle maaijuv oinui tyellitälli vuojâmin Kaijonlahtist. Čohčuv tot ij innig oinum, mut skammâmáánu aalgâst Eetvartti elimist ittii oppeet meerhah. Kaijonlahti riddoost, väzzimpálgá paaldâst, tot lâi jurssám stuorrâ suve ruŋgo. Supehân lii maijuu mielâmield hersku, já tie Eetvartti lâi ráhtádâtmin táálván viirâtmáin stuorrâ muorâ olssis. Ruŋgo lâi jurssum jo viehâ pyereest, nuuvt ete mun eellim távjá keččâmin, lii-uv supe jo viirrâm. Veikkâ muorâ lâi-uv aaibâs väzzimpálgá paaldâst, te tot lâi čielgâsávt kárŋá jäävri kulij ige tast lamaš vaarâ, ete tot virâččij ulmui oolâ. Mun smiettim, mon hitruu ličij čuávvuđ oppeet eenâb Eetvartti eellim, ko supe loopâloopâst virâččij jáávrán. Tom vuordii maaŋgah eres-uv ulmuuh Kuivasjärvi kuávlust.

Mottoom peeivi suve ruuŋgon lâi ittáám almottâs Kaijonlahti maijuu jurssemprojektist. Siämmást mun kuullim, ete kiinii lâi almottâm muorâst Oulu kaavpugân. Tast talle ij moonnâm kuheskin äigi, ko ubâ supe lâi čuoppum já tolvum meddâl. Tuše čuoldâ paasij. Tie tot moonâi Eetvartti tälvivuárkká já maŋgâi ijâi pargo. Mun jiem tieđe, mii hááituid tast ličij lamaš tipteđ muorâ leđe riddoost maijuu illoon já ravâdin, ko ellee lâi jo porgâm uáli stuorrâ pargo tast, et tot finniiččij muorâ olssis. Supe lâi kal nuuvt kárŋá, ete ij vissásávt lamaš tárbu čuávdiškyettiđ ääši, mutâ veikkâ kiinii ličij-uv uáinám maijuu rosâmin já tast ličij šoddâm monniilágán uhke ulmuid, te ij-uvks muorâ liččii liijká puáhtám kyeđđiđ maijui já mudoi-uv luándun?

Muorâ

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...