Luosâ lii maccâm Klamath-juuvâ kierrui Ovtâstum staatâin ihečyeđe maŋa

Luosânäälih kiäppánškuottii kuuloold Klamath-juuvâst já ton syerijuuvâin Ovtâstum staatâi viestârriddoost 1910–1920-lovoin. Luosâi lappum oinuuškuođij jo tállân ton maŋa ko juuhân lâi huksejum vuossâmuš puáđu. Puáđuh láá huksejum ohtsis kuttâ iivij 1912–1967 šleeđgâ pyevtittem várás, já toh láá iästám luosâ kuárŋum. Puáđui vaikuttâsah vajâldeijee kuolijd tiettuuškuottii 1930-lovvoost, ko vuossâmuš kuálástemkiäldu poođij vuáimán, já tot piištij ive 1977 räi.

Savâstâllâm čácáduv tiileest koorâi ive 2002 maŋa, ko Klamath- já Trinity-čácáduvâin tábáhtui ohtâ vijđásumos kyelijáámuin Ovtâstum staatâi historjást. Ráđádâlmeh Klamath-juuvâ maaccâtmist ovdii tilán algii ive 2005. Savâstâlmáid valdii uási eereeb iärrás algâaalmugjuávhuh, pirâsseervih já čäcilájádâsah sehe Kalifornia já Oregon uásistaatah. Lopâlâš vuávám tuhhiittui väldikode tääsist eskân ive 2022.

Puáđui raččompargoh algii ive 2023, já toh lijjii valmâšeh taan ive čohčâkeesi. Totkeeh lijjii arvâlâm, ete raččom maŋa kulâččii maŋgâ ive ovdil ko luosâ máccá juuhân. Taan čoovčâ, neelji puáđu raččom maŋa, lii luosâ kuittâg oppeet oinuuškuáttám ton tovláin kođočaasijn. Vuossâmuuh chinook-šlaajâ luosah láá maccâm ovdij puáđuáldái paajaabel jo roovvâdmáánust. Taat lâi vuossâmuš kerdi ive 1912 maŋa. Mánuppaje maŋeláá kávnojii meiddei vuossâmuuh coho-šlaajâ luosah vuossâmuu tove ive 1964 maŋa.

Juuvâ macâttem ovdii tilásis lii korrâ pargo. Taan ive njuhčâmáánust, vuossâmuu puáđu raččom maŋa, luáštojii juuhân aldasáid miljovn vuojâleijed luosânääli iäláskittem várás, mutâ stuorrâ uási tain jammii tunnel čoođâ jođedijnis. Tunnel lâi huksejum nube puáđu alda eidu tai kuolij jotteem várás.

Meid eres vädisvuođah láá tiettum: puohlágán elleeh láá vovdâm motán, mii lii pááccám kyerrejum áldáid. Toi poonán láá tääl kolvum páiháliih šadoh, mutâ šadolâšvuođâ maccâm ovdii tilán pištá vala kuhháá.

Páiháliih ässeeh láá meid huolâst jotelis nubástusâin juuvâ pirrâsist. Puáđuáldáh lijjii iivij mield šoddâm tehálâžžân luándumaađhâšmân já meiddei čäciluddijd já juhâkuávlu ässeid. Ovdâmerkkân kyerrejum jäävri aldasijn ässee ulmuuh muštâleh, et sii päikkikááivust lii tääl čääci nuuhâm. Sij láá-uv karttâm smietâškyettiđ meddâlvarrim.

”Unohumos lii lamaš kuullâđ tagarijd saavâid, ete mon suotâs taat lii. Ij taat lah ollágin suotâs”, páihálâš almai čielgee San Francisco Chronicle -aavisân.

Klamath-kuávlu algâaalmugij seervi oovdiš jođetteijee Jeff Mitchell, kii lii kyedittâm puáđui raččom ain 1970-lovo rääjist, kiäččá jo puáttee ááigán:

”Mun lam ilolâš tast, ete puáđuh iä lah innig, já luosâ piäsá tääl pajaskulij. Mutâ tääl mun smietâm, ete maggaar pááikán kyeleh láá maccâmin. Kuávdáást tääl lii-uv tot, ete maht mij finnip uásipeelijd macâttempaargon toin naalijn, ete tast lii ollâ prioriteet,” Mitchell iätá Associated Press -toimâttâsân.

Kari Chan

Käldeeh:

– ​Tribes celebrate the end of the largest dam removal project in US history (apnews.com)

– Nature, Undammed (www.washingtonpost.com)

– Students Watch History Unfold on the Klamath, Dam Removal Celebration Set for Dec. 7 (www.northcoastjournal.com)

– California’s massive dam removal has been lauded (www.sfchronicle.com)

Kove: patrickmccully (flickr)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...