Luosânäälih kiäppánškuottii kuuloold Klamathjuuvâst já ton syerijuuvâin Ovtâstum staatâi viestârriddoost 1910–1920-lovoin. Luosâi lappum oinuuškuođij jo tállân ton maŋa ko juuhân lâi huksejum vuossâmuš puáđu. Puáđuh láá huksejum ohtsis kuttâ iivij 1912–1967 šleeđgâ pyevtittem várás, já toh láá iästám luosâ vajâldem. Puáđui vaikuttâsah vajâldeijee kuolijd tiettuuškuottii 1930-lovvoost, kuás poođij vuáimán vuossâmuš kuálástemkiäldu, mii piištij ive 1977 räi.
Savâstâllâm čácáduv tiileest koorâi ive 2002 maŋa, ko Klamathjuuvâ já Trinityjuuvâ čácáduvâin tábáhtui ohtâ vijđásumos kyelijáámuin Ovtâstum staatâi historjást. Ráđádâlmeh Klamathjuuvâ maaccâtmist ovdii tilán algii ive 2005. Savâstâlmáid valdii uási eereeb iärrás algâaalmugjuávhuh, pirâsseervih já čäcilájádâsah sehe Kalifornia já Oregon uásistaatah. Lopâlâš vuávám tuhhiittui väldikode tääsist eskân ive 2022.
Puáđui raččompargoh algii ive 2023, já toh lijjii valmâšeh taan ive čohčâkeesi. Totkeeh lijjii arvâlâm, ete raččom maŋa kulâččii maŋgâ ive ovdil ko luosâ máccá juuhân. Taan čoovčâ – neelji puáđu raččom maŋa – luosâ lii kuittâg oppeet oinuuškuáttám tovláin kođočasijnis. Vuossâmuuh kunâgâsluosah maccii ovdij puáđuáldái paajaabel jo roovvâdmáánust. Taat lâi vuossâmuš kerdi ive 1912 maŋa. Mánuppaje maŋeláá kávnojii meiddei vuossâmuuh silbâluosah vuossâmuu tove ive 1964 maŋa.
Juuvâ macâttem ovdii tilán lii korrâ pargo. Taan ive njuhčâmáánust vuossâmuu puáđu raččom maŋa luáštojii juuhân aldasáid miljovn vuojâleijed luosânääli iäláskittem várás, mutâ stuorrâ uási tain jammii tunnel čoođâ jođedijnis. Tunnel lâi huksejum nube puáđu alda eidu tai kuolij jotteem várás.
Meid eres vädisvuođah láá tiettum. Puohlágán elleeh láá vovdâm motán, mii lii pááccám kyerrejum áldáid. Toi poonán láá tääl kolvum páiháliih šadoh, mutâ šadolâšvuođâ maccâm ovdii tilán pištá vala kuhháá.
Páiháliih ässeeh láá meid huolâst jotelis nubástusâin juuvâ pirrâsist. Puáđuáldáh lijjii iivij mield šoddâm tehálâžžân luándumaađhâšmân já meiddei čäciluddijd já juhâkuávlu ässeid. Ovdâmerkkân kyerrejum jäävri aldasijn ässee ulmuuh muštâleh, et sii päikkikááivust lii tääl čääci nuuhâm. Sij láá-uv karttâm smietâškyettiđ meddâlvarrim.
”Unohumos lii lamaš kuullâđ tagarijd saavâid, ete mon suotâs taat lii. Ij taat lah ollágin suotâs”, páihálâš almai čielgee San Francisco Chronicle -aavisân.
Klamathjuuvâ kuávlu algâaalmugij seervi oovdiš jođetteijee Jeff Mitchell, kote lii kyedittâm puáđui raččom ain 1970-lovo rääjist, kiäččá jo puáttee ááigán:
”Mun lam ilolâš tast, ete puáđuh iä lah innig, já luosâ piäsá tääl pajaskulij. Mutâ tääl mun smietâm, ete maggaar pááikán kyeleh láá maccâmin. Kuávdáást tääl lii-uv tot, ete maht mij finnip uásipeelijd macâttempaargon toin naalijn, ete tast lii ollâ prioriteet,” Mitchell iätá Associated Press -toimâttâsân.
Kari Chan
Käldeeh:
– Tribes celebrate the end of the largest dam removal project in US history (apnews.com)
– Nature, Undammed (www.washingtonpost.com)
– Students Watch History Unfold on the Klamath, Dam Removal Celebration Set for Dec. 7 (www.northcoastjournal.com)
– California’s massive dam removal has been lauded (www.sfchronicle.com)
Kove: patrickmccully (flickr)