Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut lii finnim ruttâdem sämikielâlii ollâopâttâh­máttááttâs já tave-eennâmlii ohtsâšpargo oovdedmân

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut áigu olášuttiđ iivij 2025–2027 haavâ, mon ulmen lii nanosmittiđ sämikielâi sajattuv Tave-enâmijn já vuáđudiđ máttáátteijei viärmáduv, mii iššeed puoh sämikieláid já sämikielâlii máttááttâsân kyeskee reesuursvänivuotân. Ohtsâšpargo taha máhđulâžžân uđđâ toimâmaalij ovdedem já tiäđui jyehim Tave-enâmij kooskâst. Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii mieđettâm haahân ohtsis 328 860 eurod.

Haavâst västid Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut. Ohtsâšpargoskipárin haavâst láá Laapi ollâopâttuv šoddâdemtiettuu tieđâkodde, Taažâ arktisâš ollâopâttâh já Sámi allaskuvla ađai Taažâ sämmilâš ollâškovlâ. Suomâ Sämitigge tuárju haavâ škovlimpooliitlijn koččâmušâin. Fáárust piiloothaavâst lii meiddei Säämi máttááttâskuávdáš.

”Uhkevuálásij sämikielâi máttááttâs sierânâsjiešvyevih väätih tom, et lii tehálâš ovdediđ pedagogisijd vuáháduvâid já máttááttâsmateriaalijd, moh išedeh luuhâm já čäällim máttááttâsâst. Ulmen lii-uv huksiđ oovtâst eres ollâopâttuvâiguin sämikielâi máttáátteijei viärmáduv, mon peht puáhtá jyehiđ jieijâs feeriimijd kuursâi vuáváámist já olášutmist sehe toid kyeskee máhđulâšvuođâid já háástuid”, iätá Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut hovdâ Sigga-Marja Magga.

Haahâ fáálá ”Sämikielâ nubben já vieres kiellân” -didaktiikubâlâšvuođâ, mon vijđodâh lii 15 čuággád. Tot lii uáivildum sämikielâi amnâsmáttáátteijeid, sämikielâláid luokamáttáátteijeid já tagarin lohhee ulmuid Tave-enâmijn. Máttááttâs olášittoo maaŋgâhámásâžžân káidusmáttááttâssân.

Taat uđđâ ubâlâšvuotâ fáálá máhđulâšvuođâ ovdediđ digitaallijd oppâmpirrâsijd já neetist tábáhtuvvee máttááttâsohtsâšpargo. Siämmást puáhtá árvuštâllâđ káidusmáttááttâs noonâ peelijd já háástuid sämikielâlii škovliimist.

Haavâst finnejum feeriimij já tiäđui vuáđuld čálloo tieđâlâš artikkâl, mon ulmen lii analysistiđ sämikielâlii ollâopâttâhmáttááttâs máhđulâšvuođâid já háástuid sehe ovdediđ sämikielâi já päikkikuávloid räijejum ucceeblovokielâi eellimvuáimálâšvuođâ ollâopâttâhmáttááttâs peht.

Käldee:

– ​Saamen kielten asemaa ja pohjoismaista opetusyhteistyötä kehitetään OKM:n rahoituksella (www.sttinfo.fi)

Kove: Oulu ollâopâttâh / Ville Pohjonen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...