Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut lii finnim ruttâdem sämikielâlii ollâopâttâh­máttááttâs já tave-eennâmlii ohtsâšpargo oovdedmân

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut áigu olášuttiđ iivij 2025–2027 haavâ, mon ulmen lii nanosmittiđ sämikielâi sajattuv Tave-enâmijn já vuáđudiđ máttáátteijei viärmáduv, mii iššeed puoh sämikieláid já sämikielâlii máttááttâsân kyeskee reesuursvänivuotân. Ohtsâšpargo taha máhđulâžžân uđđâ toimâmaalij ovdedem já tiäđui jyehim Tave-enâmij kooskâst. Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii mieđettâm haahân ohtsis 328 860 eurod.

Haavâst västid Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut. Ohtsâšpargoskipárin haavâst láá Laapi ollâopâttuv šoddâdemtiettuu tieđâkodde, Taažâ arktisâš ollâopâttâh já Sámi allaskuvla ađai Taažâ sämmilâš ollâškovlâ. Suomâ Sämitigge tuárju haavâ škovlimpooliitlijn koččâmušâin. Fáárust piiloothaavâst lii meiddei Säämi máttááttâskuávdáš.

”Uhkevuálásij sämikielâi máttááttâs sierânâsjiešvyevih väätih tom, et lii tehálâš ovdediđ pedagogisijd vuáháduvâid já máttááttâsmateriaalijd, moh išedeh luuhâm já čäällim máttááttâsâst. Ulmen lii-uv huksiđ oovtâst eres ollâopâttuvâiguin sämikielâi máttáátteijei viärmáduv, mon peht puáhtá jyehiđ jieijâs feeriimijd kuursâi vuáváámist já olášutmist sehe toid kyeskee máhđulâšvuođâid já háástuid”, iätá Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut hovdâ Sigga-Marja Magga.

Haahâ fáálá ”Sämikielâ nubben já vieres kiellân” -didaktiikubâlâšvuođâ, mon vijđodâh lii 15 čuággád. Tot lii uáivildum sämikielâi amnâsmáttáátteijeid, sämikielâláid luokamáttáátteijeid já tagarin lohhee ulmuid Tave-enâmijn. Máttááttâs olášittoo maaŋgâhámásâžžân káidusmáttááttâssân.

Taat uđđâ ubâlâšvuotâ fáálá máhđulâšvuođâ ovdediđ digitaallijd oppâmpirrâsijd já neetist tábáhtuvvee máttááttâsohtsâšpargo. Siämmást puáhtá árvuštâllâđ káidusmáttááttâs noonâ peelijd já háástuid sämikielâlii škovliimist.

Haavâst finnejum feeriimij já tiäđui vuáđuld čálloo tieđâlâš artikkâl, mon ulmen lii analysistiđ sämikielâlii ollâopâttâhmáttááttâs máhđulâšvuođâid já háástuid sehe ovdediđ sämikielâi já päikkikuávloid räijejum ucceeblovokielâi eellimvuáimálâšvuođâ ollâopâttâhmáttááttâs peht.

Käldee:

– ​Saamen kielten asemaa ja pohjoismaista opetusyhteistyötä kehitetään OKM:n rahoituksella (www.sttinfo.fi)

Kove: Oulu ollâopâttâh / Ville Pohjonen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd...

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...