Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut lii finnim ruttâdem sämikielâlii ollâopâttâh­máttááttâs já tave-eennâmlii ohtsâšpargo oovdedmân

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut áigu olášuttiđ iivij 2025–2027 haavâ, mon ulmen lii nanosmittiđ sämikielâi sajattuv Tave-enâmijn já vuáđudiđ máttáátteijei viärmáduv, mii iššeed puoh sämikieláid já sämikielâlii máttááttâsân kyeskee reesuursvänivuotân. Ohtsâšpargo taha máhđulâžžân uđđâ toimâmaalij ovdedem já tiäđui jyehim Tave-enâmij kooskâst. Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii mieđettâm haahân ohtsis 328 860 eurod.

Haavâst västid Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut. Ohtsâšpargoskipárin haavâst láá Laapi ollâopâttuv šoddâdemtiettuu tieđâkodde, Taažâ arktisâš ollâopâttâh já Sámi allaskuvla ađai Taažâ sämmilâš ollâškovlâ. Suomâ Sämitigge tuárju haavâ škovlimpooliitlijn koččâmušâin. Fáárust piiloothaavâst lii meiddei Säämi máttááttâskuávdáš.

”Uhkevuálásij sämikielâi máttááttâs sierânâsjiešvyevih väätih tom, et lii tehálâš ovdediđ pedagogisijd vuáháduvâid já máttááttâsmateriaalijd, moh išedeh luuhâm já čäällim máttááttâsâst. Ulmen lii-uv huksiđ oovtâst eres ollâopâttuvâiguin sämikielâi máttáátteijei viärmáduv, mon peht puáhtá jyehiđ jieijâs feeriimijd kuursâi vuáváámist já olášutmist sehe toid kyeskee máhđulâšvuođâid já háástuid”, iätá Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut hovdâ Sigga-Marja Magga.

Haahâ fáálá ”Sämikielâ nubben já vieres kiellân” -didaktiikubâlâšvuođâ, mon vijđodâh lii 15 čuággád. Tot lii uáivildum sämikielâi amnâsmáttáátteijeid, sämikielâláid luokamáttáátteijeid já tagarin lohhee ulmuid Tave-enâmijn. Máttááttâs olášittoo maaŋgâhámásâžžân káidusmáttááttâssân.

Taat uđđâ ubâlâšvuotâ fáálá máhđulâšvuođâ ovdediđ digitaallijd oppâmpirrâsijd já neetist tábáhtuvvee máttááttâsohtsâšpargo. Siämmást puáhtá árvuštâllâđ káidusmáttááttâs noonâ peelijd já háástuid sämikielâlii škovliimist.

Haavâst finnejum feeriimij já tiäđui vuáđuld čálloo tieđâlâš artikkâl, mon ulmen lii analysistiđ sämikielâlii ollâopâttâhmáttááttâs máhđulâšvuođâid já háástuid sehe ovdediđ sämikielâi já päikkikuávloid räijejum ucceeblovokielâi eellimvuáimálâšvuođâ ollâopâttâhmáttááttâs peht.

Käldee:

– ​Saamen kielten asemaa ja pohjoismaista opetusyhteistyötä kehitetään OKM:n rahoituksella (www.sttinfo.fi)

Kove: Oulu ollâopâttâh / Ville Pohjonen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...

Inarinsaamen taivutus­oppi lii šiev kietâ­kirje puoh anarâš­kieláin pargel­deijeid

Inarinsaamen taivutusoppi lii muáddi ive tassaaš almostum kirje, mii kovvee systemaatlávt anarâškielâ sujâttem. Kirjeest kieđâvuššojeh eereeb iärrás anarâškielâ jienâduvah, jienâdâhnubástusah sehe sujâttemhaamij rähtimnjuolgâdusah. Sujâttemoopâ...