Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut lii finnim ruttâdem sämikielâlii ollâopâttâh­máttááttâs já tave-eennâmlii ohtsâšpargo oovdedmân

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut áigu olášuttiđ iivij 2025–2027 haavâ, mon ulmen lii nanosmittiđ sämikielâi sajattuv Tave-enâmijn já vuáđudiđ máttáátteijei viärmáduv, mii iššeed puoh sämikieláid já sämikielâlii máttááttâsân kyeskee reesuursvänivuotân. Ohtsâšpargo taha máhđulâžžân uđđâ toimâmaalij ovdedem já tiäđui jyehim Tave-enâmij kooskâst. Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii mieđettâm haahân ohtsis 328 860 eurod.

Haavâst västid Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut. Ohtsâšpargoskipárin haavâst láá Laapi ollâopâttuv šoddâdemtiettuu tieđâkodde, Taažâ arktisâš ollâopâttâh já Sámi allaskuvla ađai Taažâ sämmilâš ollâškovlâ. Suomâ Sämitigge tuárju haavâ škovlimpooliitlijn koččâmušâin. Fáárust piiloothaavâst lii meiddei Säämi máttááttâskuávdáš.

”Uhkevuálásij sämikielâi máttááttâs sierânâsjiešvyevih väätih tom, et lii tehálâš ovdediđ pedagogisijd vuáháduvâid já máttááttâsmateriaalijd, moh išedeh luuhâm já čäällim máttááttâsâst. Ulmen lii-uv huksiđ oovtâst eres ollâopâttuvâiguin sämikielâi máttáátteijei viärmáduv, mon peht puáhtá jyehiđ jieijâs feeriimijd kuursâi vuáváámist já olášutmist sehe toid kyeskee máhđulâšvuođâid já háástuid”, iätá Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut hovdâ Sigga-Marja Magga.

Haahâ fáálá ”Sämikielâ nubben já vieres kiellân” -didaktiikubâlâšvuođâ, mon vijđodâh lii 15 čuággád. Tot lii uáivildum sämikielâi amnâsmáttáátteijeid, sämikielâláid luokamáttáátteijeid já tagarin lohhee ulmuid Tave-enâmijn. Máttááttâs olášittoo maaŋgâhámásâžžân káidusmáttááttâssân.

Taat uđđâ ubâlâšvuotâ fáálá máhđulâšvuođâ ovdediđ digitaallijd oppâmpirrâsijd já neetist tábáhtuvvee máttááttâsohtsâšpargo. Siämmást puáhtá árvuštâllâđ káidusmáttááttâs noonâ peelijd já háástuid sämikielâlii škovliimist.

Haavâst finnejum feeriimij já tiäđui vuáđuld čálloo tieđâlâš artikkâl, mon ulmen lii analysistiđ sämikielâlii ollâopâttâhmáttááttâs máhđulâšvuođâid já háástuid sehe ovdediđ sämikielâi já päikkikuávloid räijejum ucceeblovokielâi eellimvuáimálâšvuođâ ollâopâttâhmáttááttâs peht.

Käldee:

– ​Saamen kielten asemaa ja pohjoismaista opetusyhteistyötä kehitetään OKM:n rahoituksella (www.sttinfo.fi)

Kove: Oulu ollâopâttâh / Ville Pohjonen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....

Suomâ lii jieŋâ­skiäru maailm­miäštár – Taažân histor­jálâš pronssi

Suomâ vuoitij Sveeici 1–0 jotkâääigi jieŋâskiäru MM‑finalist. Fiinaalspellâ aalgij pasepeeivi tijme 21.20 Suomâ ääigi, já vuáittumoolâ šoodâi eidu koskâiijâ maŋa. MM‑kolle lii Suomân viiđâd. Suomâ sáŋgárin...