22.7.2024 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos peivi maailm­vijđosávt

Vuossaargâ 22.7.2024 lâi Eennâmpáálust puoh pakkâsumos peivi, mon olmooškodde lii kuássin mittedâm. Taan peeivi koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 17,15 °C, tieđeet Copernicus-palvâlus. Eskin pasepeivi 21.7.2024 mittedui mittedemhistorjá pakkâsumos peeivi ton räi, ko ton peeivi koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi 17,09 °C. Ovdil taan ive liegâsvuotâulâttâsâi puoh pakkâsumos peivi mittedui syeinimáánu 6. peeivi 2023. Talle koskâmiärálâš liegâsvuotâ maailmvijđosávt lâi 17,08 °C.

Copernicus hovdâ Carlo Buentempo mielâst lii hirmástuttee, mon stuorrâ iäru lii majemui 13 mánuppaje liegâsvuođâ já ovdebái liegâsvuotâulâttâsâi kooskâst. ”Mij lep tääl uáli jo uđđâlágán tiileest”, sun iätá. Buentempo arvâl, et šoŋŋâduv lieggânem mield puáttee mánupoojij já iivij ääigi meid uđđâ ulâttâsah cyevkkejuvvojeh.

Eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lii táválávt ollâgumos kesimáánu loopâ já porgemáánu aalgâ kooskâst, mii tiäivá oohtân taavaapiäláá páálupele keesijn. Suijân toos lii tot, ete taavaapiäláá páálupele iveääigih stivrejeh Eennâmpáálu olesliegâsvuođâid. Taavaapiäláá páálupele stuorrâ nanameh lieggâneh jotelubbooht ko máddáápiäláá páálupele váldumeerah pyehtih čuáskuđ tave kesimánupoojij ääigi. Copernicus-palvâlus analyys čuujoot toos, ete uđđâ liegâsvuotâulâttâssáid lii taan já moonnâm ive vaiguttâm Antarktis tälvi, mii lii lamaš čuuvtij lieggâsub ko táválávt.

Šoŋŋâdâhtotkei mield majemuu tove Eennâmpáálust lâi siämmáá liegâs ko tääl 125 000 ihheed tassaaš.

Käldeeh:

– Maanantai oli maailmalla mittaushistorian kuumin päivä (yle.fi)

– New record daily global average temperature reached in July 2024 (climate.copernicus.eu)

Kove: Joe (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...