22.7.2024 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos peivi maailmvijđosávt

Vuossaargâ 22.7.2024 lâi Eennâmpáálust puoh pakkâsumos peivi, mon olmooškodde lii kuássin mittedâm. Taan peeivi koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 17,15 °C, tieđeet Copernicus-palvâlus. Eskin pasepeivi 21.7.2024 mittedui mittedemhistorjá pakkâsumos peeivi ton räi, ko ton peeivi koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi 17,09 °C. Ovdil taan ive liegâsvuotâulâttâsâi puoh pakkâsumos peivi mittedui syeinimáánu 6. peeivi 2023. Talle koskâmiärálâš liegâsvuotâ maailmvijđosávt lâi 17,08 °C.

Copernicus hovdâ Carlo Buentempo mielâst lii hirmástuttee, mon stuorrâ iäru lii majemui 13 mánuppaje liegâsvuođâ já ovdebái liegâsvuotâulâttâsâi kooskâst. ”Mij lep tääl uáli jo uđđâlágán tiileest”, sun iätá. Buentempo arvâl, et šoŋŋâduv lieggânem mield puáttee mánupoojij já iivij ääigi meid uđđâ ulâttâsah cyevkkejuvvojeh.

Eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lii táválávt ollâgumos kesimáánu loopâ já porgemáánu aalgâ kooskâst, mii tiäivá oohtân taavaapiäláá páálupele keesijn. Suijân toos lii tot, ete taavaapiäláá páálupele iveääigih stivrejeh Eennâmpáálu olesliegâsvuođâid. Taavaapiäláá páálupele stuorrâ nanameh lieggâneh jotelubbooht ko máddáápiäláá pállupele váldumeerah pyehtih čuáskuđ tave kesimánupoojij ääigi. Copernicus-palvâlus analyys čuujoot toos, ete uđđâ liegâsvuotâulâttâssáid lii taan já moonnâm ive vaiguttâm Antarktis tälvi, mii lii lamaš čuuvtij lieggâsub ko táválávt.

Šoŋŋâdâhtotkei mield majemuu tove Eennâmpáálust lâi siämmáá liegâs ko tääl 125 000 ihheed tassaaš.

Käldeeh:

– Maanantai oli maailmalla mittaushistorian kuumin päivä (yle.fi)

– New record daily global average temperature reached in July 2024 (climate.copernicus.eu)

Kove: Joe (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâpiervâleh siämmáá káátu vyelni – ávus uuvsah 22.10.2025

Aanaar peivitipšosoojijn viättojii ávus uuvsah koskoho 22.10.2025. Toimâ uđđâ soojijn lii álgám jo vyesimáánust, ko kuohtuuh anarâškielâ kielâpiervâleh, Piervâl já Piäju, värrejii uđđâ soojijd....

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...