Kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos kesimáánu maailmvijđosávt

Taan ive kesimáánu lâi puoh pakkâsumos kesimáánu mittedemhistorjást maailmvijđosávt. Máánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 16,66 °C, mii lii 0,67 °C eenâb ko koskâmiärálávt iivij 1991−2020.

Euroopist kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá nubben lieggâsumos. Kesimáánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ Euroopist lâi 1,57 °C aaleeb ko koskâmiärálávt kesimáánust iivij 1991–2020. Stuárráámus uásist Suomâst kesimáánu lâi 1,5−3,5 °C lieggâsub ko táválávt. Laapist mittedui motomijn mittedemsajattuvâin joba neelji ceehi iäru, ko liegâsvuođâ verdid ivvijd 1991−2020.

Eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lii ubâ majemuu ive ääigi lamaš ollâgub ko kuássin ovdil. Taat äigipaje lii lamaš maailmvijđosávt 1,64 °C lieggâsub ko koskâmiärálávt iivij 1850−1900 já 0,76 °C lieggâsub ko koskâmiärálávt iivij 1991−2020. Moonnâm ive kesimáánu rääjist jyehi mánuppaje lii rikkom liegâsvuotâulâttâsâid, tieđeet šoŋŋâdâhnubástus čuávvoo Copernicus-palvâlus.

Copernicus-palvâlus mield meid merâase liegâsvuođah láá kuárŋum ollâgubbon ko ovdil jo 15 mánuppaijeed maŋaluvâi. Tot-uv vaaigut pakkâsân pirrâ maailm.

Motomij totkei mield majemuuh tiäđuh čujotteh toos, ete iveest 2024 šadda vala lieggâsub ko ihe 2023, mii tot-uv lâi ton räi puoh pakkâsumos ihe mittedemhistorjást.

Áimutiettuu lágádâs uáivihovdâ Petteri Taalas lii huolâstum tast, et liegâsvuotâulâttâsah cyevkkejuvvojeh ain. ”Euroopist kulmâ majemuu keesi láá lamaš pakkâsuboh ko ovdil já meid koškáseh. Koskâmiärálii liegâsvuođâ pajanem lii tovâttâm čäcivänivuođâ, iŋádâhtuulâid, Aalpâi jieŋâduvâi suddâm, eennâmtuálučuolmâid já jämimijd pakkâ šooŋâi tiet”, Taalas iätá Áimutiettuu lágádâs tiäđáttâsâst.

Áimutiettuu lágádâs tutkâmuš mield pakkâpaje peeivih Suomâst liččii 4–10 kerdid siämmáá ennuv ko 1900-lovo loopâst, jis eennâmpállu lieggâničij kuovttijn cehhijn, ko liegâsvuođâ verdid ivvijd 1850−1900.

Käldeeh:

– Maailma on jo kuumempi kuin mistä Pariisin ilmasto­sopimuksessa sovittiin (www.hs.fi)

– Kesäkuu oli globaalisti mittaushistorian kuumin – myös merien lämpötilat nousseet ennätyksellisesti (yle.fi)

– 2024 could be world’s hottest year as June breaks records (www.reuters.com)

– Kesäkuu oli mittaushistorian kuumin – ”Hälyttävää” (www.is.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...