Kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos kesimáánu maailmvijđosávt

Taan ive kesimáánu lâi puoh pakkâsumos kesimáánu mittedemhistorjást maailmvijđosávt. Máánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 16,66 °C, mii lii 0,67 °C eenâb ko koskâmiärálávt iivij 1991−2020.

Euroopist kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá nubben lieggâsumos. Kesimáánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ Euroopist lâi 1,57 °C aaleeb ko koskâmiärálávt kesimáánust iivij 1991–2020. Stuárráámus uásist Suomâst kesimáánu lâi 1,5−3,5 °C lieggâsub ko táválávt. Laapist mittedui motomijn mittedemsajattuvâin joba neelji ceehi iäru, ko liegâsvuođâ verdid ivvijd 1991−2020.

Eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lii ubâ majemuu ive ääigi lamaš ollâgub ko kuássin ovdil. Taat äigipaje lii lamaš maailmvijđosávt 1,64 °C lieggâsub ko koskâmiärálávt iivij 1850−1900 já 0,76 °C lieggâsub ko koskâmiärálávt iivij 1991−2020. Moonnâm ive kesimáánu rääjist jyehi mánuppaje lii rikkom liegâsvuotâulâttâsâid, tieđeet šoŋŋâdâhnubástus čuávvoo Copernicus-palvâlus.

Copernicus-palvâlus mield meid merâase liegâsvuođah láá kuárŋum ollâgubbon ko ovdil jo 15 mánuppaijeed maŋaluvâi. Tot-uv vaaigut pakkâsân pirrâ maailm.

Motomij totkei mield majemuuh tiäđuh čujotteh toos, ete ivveest 2024 šadda vala lieggâsub ko ihe 2023, mii tot-uv lâi ton räi puoh pakkâsumos ihe mittedemhistorjást.

Áimutiettuu lágádâs uáivihovdâ Petteri Taalas lii huolâstum tast, et liegâsvuotâulâttâsah cyevkkejuvvojeh ain. ”Euroopist kulmâ majemuu keesi láá lamaš pakkâsuboh ko ovdil já meid koškáseh. Koskâmiärálii liegâsvuođâ pajanem lii tovâttâm čäcivänivuođâ, iŋádâhtuulâid, Aalpâi jieŋâduvâi suddâm, eennâmtuálučuolmâid já jämimijd pakkâ šooŋâi tiet”, Taalas iätá Áimutiettuu lágádâs tiäđáttâsâst.

Áimutiettuu lágádâs tutkâmuš mield pakkâpaje peeivih Suomâst liččii 4–10 kerdid siämmáá ennuv ko 1900-lovo loopâst, jis eennâmpállu lieggâničij kuovttijn cehhijn, ko liegâsvuođâ verdid ivvijd 1850−1900.

Käldeeh:

– Maailma on jo kuumempi kuin mistä Pariisin ilmasto­sopimuksessa sovittiin (www.hs.fi)

– Kesäkuu oli globaalisti mittaushistorian kuumin – myös merien lämpötilat nousseet ennätyksellisesti (yle.fi)

– 2024 could be world’s hottest year as June breaks records (www.reuters.com)

– Kesäkuu oli mittaushistorian kuumin – ”Hälyttävää” (www.is.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Avveel taarbâš pyere­bijd kirdem­ohtâ­vuođâid

Jotteem uáinust keesi já čohčâ láá jo kuhháá lamaš vädis ääigih Aanaar kieldâst: Avelân ij oro mahten pesâmin olgoláá kirden, ige kal Avelist olgoláágin....

Emil Kárlsen já DJ Hullu­ella lávdás­tává Oulust puáttee vástup­peeivi

Sämmiliih artisteh Emil Kárlsen já DJ Hulluella ađai Eleonora Alariesto puáttiv Oulun roovvâdmáánu oovcád peeivi. Suoi lávdástává vuáruluvâi Oulu2026-klubist Tarkastamo-nommâsii saajeest tijme 20 rääjist. Tábáhtus lii...

Sämmilii Julla Májja ‑kirjeráju­auto toimâ juátkoo

Sämmilii Julla Májja ‑kirjerájuauto toimâ Ruotâst lii finnim fastâ ruttâdem maaŋgâ ive epivisesvuođâ maŋa. Tääl Storuman (ummeesämikielân Lusspie) kieldâ lii lopedâm ruttâdiđ tooimâ, jis...

Ruotâ uástá Himars-rakkeet­päččee­systeem Ovtâs­tum staatâin, Suomâ suápá huolât­tâs­ohtsâš­pargoost Ruotáin

Ruotâ lii meridâm haahâđ ameriklii Himars-rakkeetpäččee­systeem. Uástus árvun lii almottum paijeel čiččâm miljard Ruotâ ruvnâd, ađai nyevt 630 miljovn eurod. Ruotâ piäluštâsvuoimijn iä ovddiist lah...

Uuccâm ive 2027 sämi­tigge­vaaljâi vaaljâ­luvât­tâl­mân nohá itten

Itten ađai 30.9. lii majemuš peivi uuccâđ puáttee ive sämitigge­vaaljâi vaaljâluvâttâlmân, tieđeet Sämitigge. Šleđgâlâš luámáttâh kalga leđe šleđgâlávt vuáláčallum majemustáá meripeeivi tijme 23.59. Pävirluámáttâh vist...