Kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos kesimáánu maailmvijđosávt

Taan ive kesimáánu lâi puoh pakkâsumos kesimáánu mittedemhistorjást maailmvijđosávt. Máánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 16,66 °C, mii lii 0,67 °C eenâb ko koskâmiärálávt iivij 1991−2020.

Euroopist kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá nubben lieggâsumos. Kesimáánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ Euroopist lâi 1,57 °C aaleeb ko koskâmiärálávt kesimáánust iivij 1991–2020. Stuárráámus uásist Suomâst kesimáánu lâi 1,5−3,5 °C lieggâsub ko táválávt. Laapist mittedui motomijn mittedemsajattuvâin joba neelji ceehi iäru, ko liegâsvuođâ verdid ivvijd 1991−2020.

Eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lii ubâ majemuu ive ääigi lamaš ollâgub ko kuássin ovdil. Taat äigipaje lii lamaš maailmvijđosávt 1,64 °C lieggâsub ko koskâmiärálávt iivij 1850−1900 já 0,76 °C lieggâsub ko koskâmiärálávt iivij 1991−2020. Moonnâm ive kesimáánu rääjist jyehi mánuppaje lii rikkom liegâsvuotâulâttâsâid, tieđeet šoŋŋâdâhnubástus čuávvoo Copernicus-palvâlus.

Copernicus-palvâlus mield meid merâase liegâsvuođah láá kuárŋum ollâgubbon ko ovdil jo 15 mánuppaijeed maŋaluvâi. Tot-uv vaaigut pakkâsân pirrâ maailm.

Motomij totkei mield majemuuh tiäđuh čujotteh toos, ete iveest 2024 šadda vala lieggâsub ko ihe 2023, mii tot-uv lâi ton räi puoh pakkâsumos ihe mittedemhistorjást.

Áimutiettuu lágádâs uáivihovdâ Petteri Taalas lii huolâstum tast, et liegâsvuotâulâttâsah cyevkkejuvvojeh ain. ”Euroopist kulmâ majemuu keesi láá lamaš pakkâsuboh ko ovdil já meid koškáseh. Koskâmiärálii liegâsvuođâ pajanem lii tovâttâm čäcivänivuođâ, iŋádâhtuulâid, Aalpâi jieŋâduvâi suddâm, eennâmtuálučuolmâid já jämimijd pakkâ šooŋâi tiet”, Taalas iätá Áimutiettuu lágádâs tiäđáttâsâst.

Áimutiettuu lágádâs tutkâmuš mield pakkâpaje peeivih Suomâst liččii 4–10 kerdid siämmáá ennuv ko 1900-lovo loopâst, jis eennâmpállu lieggâničij kuovttijn cehhijn, ko liegâsvuođâ verdid ivvijd 1850−1900.

Käldeeh:

– Maailma on jo kuumempi kuin mistä Pariisin ilmasto­sopimuksessa sovittiin (www.hs.fi)

– Kesäkuu oli globaalisti mittaushistorian kuumin – myös merien lämpötilat nousseet ennätyksellisesti (yle.fi)

– 2024 could be world’s hottest year as June breaks records (www.reuters.com)

– Kesäkuu oli mittaushistorian kuumin – ”Hälyttävää” (www.is.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Namibia finnee vuosmuu tove nissoonpresident

Netumbo Nandi-Ndaitwah lii vuáittám Namibia presidentvaaljâid. Sun lii 72-ihásâš politikkár, kote vuoitij 57 prosentid jienâin, nuuvt et nubbe jienâstemkerdi ij tarbâšum. Sun tuáimá tääl...

Suomâ nisonij jyelgipállujuávkku peesâi EM-kištoid 2025

Suomâ nisonij jyelgipállujuávkku piäsá uásálistiđ EM-kištoid 2025 Sveeicist. Taat čielgâi majebaargâ eehid speelâst Suomâ já Skotland kooskâst Helsigist. Suomâ já Skotland spellii vuossâmuu speelâ Skotlandist...

Suomâ puárásumos olmooš lii jáámmám 110-ihásâžžân

Gunnel Stenbäck, kii lâi tuođânálásávt Suomâ puárásumos olmooš, jaamij lávurduv skammâmáánu 30. peeivi Diakonissalágádâs tipšopääihist Helsigist. Ääšist muštâlii suu aldaulmuuh STT-uđâstoimâttâhân. Stenbäck eelij 110-ihásâžžân. Elimis...

Olympiavyeitteeh Sifan Hassan já Letsile Tebogo nomâttum Ive almosvalastâllen

Vuáládâheennâmlâš kuhes mađhij käččee Sifan Hassan já botswanalâš sprintter Letsile Tebogo, kiäh kuohtuuh vuoittijn kole Paris olympialijn, lává nomâttum ive almosvalastâllen Monacost pasepeeivi. Hassanân keigejui...

Aanaar kieldâ kolgâččij vuáđudiđ sierâ kielâpiervâljuávhuid suomâkielâláid párnáid já párnáid, kiäi päikkikiellân lii anarâškielâ

Aanaar kieldâst kielâpiervâleh láá lamaš kuávdáš roolist anarâškielâ iäláskitmist. Kielâpiervâleh fäälih maŋgáid párnáid máhđulâšvuođâ oppâđ já kevttiđ anarâškielâ torvolii pirrâsist. Kielâ iällám já jotkuuvâšvuotâ...