Kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos kesimáánu maailmvijđosávt

Taan ive kesimáánu lâi puoh pakkâsumos kesimáánu mittedemhistorjást maailmvijđosávt. Máánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 16,66 °C, mii lii 0,67 °C eenâb ko koskâmiärálávt iivij 1991−2020.

Euroopist kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá nubben lieggâsumos. Kesimáánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ Euroopist lâi 1,57 °C aaleeb ko koskâmiärálávt kesimáánust iivij 1991–2020. Stuárráámus uásist Suomâst kesimáánu lâi 1,5−3,5 °C lieggâsub ko táválávt. Laapist mittedui motomijn mittedemsajattuvâin joba neelji ceehi iäru, ko liegâsvuođâ verdid ivvijd 1991−2020.

Eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lii ubâ majemuu ive ääigi lamaš ollâgub ko kuássin ovdil. Taat äigipaje lii lamaš maailmvijđosávt 1,64 °C lieggâsub ko koskâmiärálávt iivij 1850−1900 já 0,76 °C lieggâsub ko koskâmiärálávt iivij 1991−2020. Moonnâm ive kesimáánu rääjist jyehi mánuppaje lii rikkom liegâsvuotâulâttâsâid, tieđeet šoŋŋâdâhnubástus čuávvoo Copernicus-palvâlus.

Copernicus-palvâlus mield meid merâase liegâsvuođah láá kuárŋum ollâgubbon ko ovdil jo 15 mánuppaijeed maŋaluvâi. Tot-uv vaaigut pakkâsân pirrâ maailm.

Motomij totkei mield majemuuh tiäđuh čujotteh toos, ete ivveest 2024 šadda vala lieggâsub ko ihe 2023, mii tot-uv lâi ton räi puoh pakkâsumos ihe mittedemhistorjást.

Áimutiettuu lágádâs uáivihovdâ Petteri Taalas lii huolâstum tast, et liegâsvuotâulâttâsah cyevkkejuvvojeh ain. ”Euroopist kulmâ majemuu keesi láá lamaš pakkâsuboh ko ovdil já meid koškáseh. Koskâmiärálii liegâsvuođâ pajanem lii tovâttâm čäcivänivuođâ, iŋádâhtuulâid, Aalpâi jieŋâduvâi suddâm, eennâmtuálučuolmâid já jämimijd pakkâ šooŋâi tiet”, Taalas iätá Áimutiettuu lágádâs tiäđáttâsâst.

Áimutiettuu lágádâs tutkâmuš mield pakkâpaje peeivih Suomâst liččii 4–10 kerdid siämmáá ennuv ko 1900-lovo loopâst, jis Eennâmpállu lieggâničij kuovttijn cehhijn, ko liegâsvuođâ verdid ivvijd 1850−1900.

Käldeeh:

– Maailma on jo kuumempi kuin mistä Pariisin ilmasto­sopimuksessa sovittiin (www.hs.fi)

– Kesäkuu oli globaalisti mittaushistorian kuumin – myös merien lämpötilat nousseet ennätyksellisesti (yle.fi)

– 2024 could be world’s hottest year as June breaks records (www.reuters.com)

– Kesäkuu oli mittaushistorian kuumin – ”Hälyttävää” (www.is.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....