Euroopist lii saje, kost čuoškah láá suullân luhhii eenâb ko Laapist

Kuásnii šadda taggaar tobdo, ete kosten iä pyevti leđe nuuvt ennuv čuoškah ko Anarist syeinimáánu aalgâst. Euroopist lii kuittâg saje, kost návt lii. Koskâ-Ruotâst lii Dal-nommâsâš juuhâ, mon riddoin čuoškah tovâtteh olmâ vädisvuođâid – meiddei kuávlu ekonomian. Suijân čuoškâi hirmos meerijd Daljuuvâ aldasijn lii tulvâm. ”Ko juuhâ tulvá, te čääci luávdá vijđes kuávlu já šaddeh nuuvt kočodum tulve-enâmeh, moid čuoškah lijkkojeh”, čielgij čuoškâtotkee Jukka Salmela Yle sahhiittâlmist.

Daljuuvâ riddoin čuoškâpaje ääigi kärjielleeh iä pyevti orroođ olgon, iäge ulmuuh pyevti porgâđ pargoidis teikkâ lihâdiđ olgon. Motomij áárvui mield Daljuuvâ riddoin láá suullân luhhii eenâb čuoškah ko Laapist. Salmela muštâl, ete virgeomâhááh irâtteh jyehi ive tuššâdiđ čuoškâid cirgootmáin kemikaalijd helikopteráin.

”Suomâ peln Lappi lii kuittâg čuoškâi mielâsaje eennâmtieđâlij suujâi tiet”, iätá Salmela. ”Ko muotâ suddá kiđđuv, te pääcih maaŋgah čäcilááduh, main čuoškah pyehtih lasaniđ. Čuoškah lasaneh meid jeegijn, moh láá jyehi saajeest Laapist. Poccuuh-uv hokâttâleh čuoškâid tavas.”

Luhhoost Tave-Enâmij čuoškah iä lah hirmâd varaliih. Suullân love prosentid ulmuin láá allergisiih čuoškáid, mut távjá tot meerhâš tuše tom, et reaktio čuoškâ čuoggiistâhân lii mottoom verd vuáimálub. Čuoškah pyehtih kuittâg levâttiđ taavdâid Suomâst-uv. Táválumos čuoškâi levâttem tavdâ lii Inkoo-virus. Tot sáttá tovâttiđ leenculágán taavdâ, mut táválávt tavdâmeerhah láá hiäjuh teikkâ symptoomeh iä lah ollágin. Inkoo-virus lii uáli jo táválâš, já aainâs-uv tave-Suomâst stuárráámus uási rävisulmuin láá painâšum virusân kuásnii. Čuoškah levâtteh eres-uv taavdâid. Tagareh láá ovdâmerkkân njuámmilrotto, mii toovvât kumestâs, já lođâspuákku, mii toovvât ittuumijd.

Käldeeh:

– Euroopassa on paikka, missä on enemmän hyttysiä kuin Lapissa – siellä ihmiset eivät voi edes ulkoilla (yle.fi)

– Hyttysen puremasta voi saada flunssan – lue nämä yllättävät tiedot itikoista (yle.fi)

– Lentävien hyönteisten pistot ja puremat (www.terveyskirjasto.fi)

Kove: James Gathany, USCDCP (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...