Euroopist lii saje, kost čuoškah láá suullân luhhii eenâb ko Laapist

Kuásnii šadda taggaar tobdo, ete kosten iä pyevti leđe nuuvt ennuv čuoškah ko Anarist syeinimáánu aalgâst. Euroopist lii kuittâg saje, kost návt lii. Koskâ-Ruotâst lii Dal-nommâsâš juuhâ, mon riddoin čuoškah tovâtteh olmâ vädisvuođâid – meiddei kuávlu ekonomian. Suijân čuoškâi hirmos meerijd Daljuuvâ aldasijn lii tulvâm. ”Ko juuhâ tulvá, te čääci luávdá vijđes kuávlu já šaddeh nuuvt kočodum tulve-enâmeh, moid čuoškah lijkkojeh”, čielgij čuoškâtotkee Jukka Salmela Yle sahhiittâlmist.

Daljuuvâ riddoin čuoškâpaje ääigi kärjielleeh iä pyevti orroođ olgon, iäge ulmuuh pyevti porgâđ pargoidis teikkâ lihâdiđ olgon. Motomij áárvui mield Daljuuvâ riddoin láá suullân luhhii eenâb čuoškah ko Laapist. Salmela muštâl, ete virgeomâhááh irâtteh jyehi ive tuššâdiđ čuoškâid cirgootmáin kemikaalijd helikopteráin.

”Suomâ peln Lappi lii kuittâg čuoškâi mielâsaje eennâmtieđâlij suujâi tiet”, iätá Salmela. ”Ko muotâ suddá kiđđuv, te pääcih maaŋgah čäcilááduh, main čuoškah pyehtih lasaniđ. Čuoškah lasaneh meid jeegijn, moh láá jyehi saajeest Laapist. Poccuuh-uv hokâtteleh čuoškâid tavas.”

Luhhoost Tave-Enâmij čuoškah iä lah hirmâd varaliih. Suullân love prosentid ulmuin láá allergisiih čuoškáid, mut távjá tot meerhâš tuše tom, et reaktio čuoškâ čuoggiistâhân lii mottoom verd vuáimálub. Čuoškah pyehtih kuittâg levâttiđ taavdâid Suomâst-uv. Táválumos čuoškâi levâttem tavdâ lii Inkoo-virus. Tot sáttá tovâttiđ leenculágán taavdâ, mut táválávt tavdâmeerhah láá hiäjuh teikkâ symptoomeh iä lah ollágin. Inkoo-virus lii uáli jo táválâš, já aainâs-uv Tave-Suomâst stuárráámus uási rävisulmuin láá painâšum virusân kuásnii. Čuoškah levâtteh eres-uv taavdâid. Tagareh láá ovdâmerkkân njuámmilrotto, mii toovvât kumestâs, já lođâspuákku, mii toovvât ittuumijd.

Käldeeh:

– Euroopassa on paikka, missä on enemmän hyttysiä kuin Lapissa – siellä ihmiset eivät voi edes ulkoilla (yle.fi)

– Hyttysen puremasta voi saada flunssan – lue nämä yllättävät tiedot itikoista (yle.fi)

– Lentävien hyönteisten pistot ja puremat (www.terveyskirjasto.fi)

Kove: James Gathany, USCDCP (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Avveel taarbâš pyere­bijd kirdem­ohtâ­vuođâid

Jotteem uáinust keesi já čohčâ láá jo kuhháá lamaš vädis ääigih Aanaar kieldâst: Avelân ij oro mahten pesâmin olgoláá kirden, ige kal Avelist olgoláágin....

Emil Kárlsen já DJ Hullu­ella lávdás­tává Oulust puáttee vástup­peeivi

Sämmiliih artisteh Emil Kárlsen já DJ Hulluella ađai Eleonora Alariesto puáttiv Oulun roovvâdmáánu oovcád peeivi. Suoi lávdástává vuáruluvâi Oulu2026-klubist Tarkastamo-nommâsii saajeest tijme 20 rääjist. Tábáhtus lii...

Sämmilii Julla Májja ‑kirjeráju­auto toimâ juátkoo

Sämmilii Julla Májja ‑kirjerájuauto toimâ Ruotâst lii finnim fastâ ruttâdem maaŋgâ ive epivisesvuođâ maŋa. Tääl Storuman (ummeesämikielân Lusspie) kieldâ lii lopedâm ruttâdiđ tooimâ, jis...

Ruotâ uástá Himars-rakkeet­päččee­systeem Ovtâs­tum staatâin, Suomâ suápá huolât­tâs­ohtsâš­pargoost Ruotáin

Ruotâ lii meridâm haahâđ ameriklii Himars-rakkeetpäččee­systeem. Uástus árvun lii almottum paijeel čiččâm miljard Ruotâ ruvnâd, ađai nyevt 630 miljovn eurod. Ruotâ piäluštâsvuoimijn iä ovddiist lah...

Uuccâm ive 2027 sämi­tigge­vaaljâi vaaljâ­luvât­tâl­mân nohá itten

Itten ađai 30.9. lii majemuš peivi uuccâđ puáttee ive sämitigge­vaaljâi vaaljâluvâttâlmân, tieđeet Sämitigge. Šleđgâlâš luámáttâh kalga leđe šleđgâlávt vuáláčallum majemustáá meripeeivi tijme 23.59. Pävirluámáttâh vist...