Euroopist lii saje, kost čuoškah láá suullân luhhii eenâb ko Laapist

Kuásnii šadda taggaar tobdo, ete kosten iä pyevti leđe nuuvt ennuv čuoškah ko Anarist syeinimáánu aalgâst. Euroopist lii kuittâg saje, kost návt lii. Koskâ-Ruotâst lii Dal-nommâsâš juuhâ, mon riddoin čuoškah tovâtteh olmâ vädisvuođâid – meiddei kuávlu ekonomian. Suijân čuoškâi hirmos meerijd Daljuuvâ aldasijn lii tulvâm. ”Ko juuhâ tulvá, te čääci luávdá vijđes kuávlu já šaddeh nuuvt kočodum tulve-enâmeh, moid čuoškah lijkkojeh”, čielgij čuoškâtotkee Jukka Salmela Yle sahhiittâlmist.

Daljuuvâ riddoin čuoškâpaje ääigi kärjielleeh iä pyevti orroođ olgon, iäge ulmuuh pyevti porgâđ pargoidis teikkâ lihâdiđ olgon. Motomij áárvui mield Daljuuvâ riddoin láá suullân luhhii eenâb čuoškah ko Laapist. Salmela muštâl, ete virgeomâhááh irâtteh jyehi ive tuššâdiđ čuoškâid cirgootmáin kemikaalijd helikopteráin.

”Suomâ peln Lappi lii kuittâg čuoškâi mielâsaje eennâmtieđâlij suujâi tiet”, iätá Salmela. ”Ko muotâ suddá kiđđuv, te pääcih maaŋgah čäcilááduh, main čuoškah pyehtih lasaniđ. Čuoškah lasaneh meid jeegijn, moh láá jyehi saajeest Laapist. Poccuuh-uv hokâtteleh čuoškâid tavas.”

Luhhoost Tave-Enâmij čuoškah iä lah hirmâd varaliih. Suullân love prosentid ulmuin láá allergisiih čuoškáid, mut távjá tot meerhâš tuše tom, et reaktio čuoškâ čuoggiistâhân lii mottoom verd vuáimálub. Čuoškah pyehtih kuittâg levâttiđ taavdâid Suomâst-uv. Táválumos čuoškâi levâttem tavdâ lii Inkoo-virus. Tot sáttá tovâttiđ leenculágán taavdâ, mut táválávt tavdâmeerhah láá hiäjuh teikkâ symptoomeh iä lah ollágin. Inkoo-virus lii uáli jo táválâš, já aainâs-uv Tave-Suomâst stuárráámus uási rävisulmuin láá painâšum virusân kuásnii. Čuoškah levâtteh eres-uv taavdâid. Tagareh láá ovdâmerkkân njuámmilrotto, mii toovvât kumestâs, já lođâspuákku, mii toovvât ittuumijd.

Käldeeh:

– Euroopassa on paikka, missä on enemmän hyttysiä kuin Lapissa – siellä ihmiset eivät voi edes ulkoilla (yle.fi)

– Hyttysen puremasta voi saada flunssan – lue nämä yllättävät tiedot itikoista (yle.fi)

– Lentävien hyönteisten pistot ja puremat (www.terveyskirjasto.fi)

Kove: James Gathany, USCDCP (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd...

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...