Euroopist lii saje, kost čuoškah láá suullân luhhii eenâb ko Laapist

Kuásnii šadda taggaar tobdo, ete kosten iä pyevti leđe nuuvt ennuv čuoškah ko Anarist syeinimáánu aalgâst. Euroopist lii kuittâg saje, kost návt lii. Koskâ-Ruotâst lii Dal-nommâsâš juuhâ, mon riddoin čuoškah tovâtteh olmâ vädisvuođâid – meiddei kuávlu ekonomian. Suijân čuoškâi hirmos meerijd Daljuuvâ aldasijn lii tulvâm. ”Ko juuhâ tulvá, te čääci luávdá vijđes kuávlu já šaddeh nuuvt kočodum tulve-enâmeh, moid čuoškah lijkkojeh”, čielgij čuoškâtotkee Jukka Salmela Yle sahhiittâlmist.

Daljuuvâ riddoin čuoškâpaje ääigi kärjielleeh iä pyevti orroođ olgon, iäge ulmuuh pyevti porgâđ pargoidis teikkâ lihâdiđ olgon. Motomij áárvui mield Daljuuvâ riddoin láá suullân luhhii eenâb čuoškah ko Laapist. Salmela muštâl, ete virgeomâhááh irâtteh jyehi ive tuššâdiđ čuoškâid cirgootmáin kemikaalijd helikopteráin.

”Suomâ peln Lappi lii kuittâg čuoškâi mielâsaje eennâmtieđâlij suujâi tiet”, iätá Salmela. ”Ko muotâ suddá kiđđuv, te pääcih maaŋgah čäcilááduh, main čuoškah pyehtih lasaniđ. Čuoškah lasaneh meid jeegijn, moh láá jyehi saajeest Laapist. Poccuuh-uv hokâtteleh čuoškâid tavas.”

Luhhoost Tave-Enâmij čuoškah iä lah hirmâd varaliih. Suullân love prosentid ulmuin láá allergisiih čuoškáid, mut távjá tot meerhâš tuše tom, et reaktio čuoškâ čuoggiistâhân lii mottoom verd vuáimálub. Čuoškah pyehtih kuittâg levâttiđ taavdâid Suomâst-uv. Táválumos čuoškâi levâttem tavdâ lii Inkoo-virus. Tot sáttá tovâttiđ leenculágán taavdâ, mut táválávt tavdâmeerhah láá hiäjuh teikkâ symptoomeh iä lah ollágin. Inkoo-virus lii uáli jo táválâš, já aainâs-uv Tave-Suomâst stuárráámus uási rävisulmuin láá painâšum virusân kuásnii. Čuoškah levâtteh eres-uv taavdâid. Tagareh láá ovdâmerkkân njuámmilrotto, mii toovvât kumestâs, já lođâspuákku, mii toovvât ittuumijd.

Käldeeh:

– Euroopassa on paikka, missä on enemmän hyttysiä kuin Lapissa – siellä ihmiset eivät voi edes ulkoilla (yle.fi)

– Hyttysen puremasta voi saada flunssan – lue nämä yllättävät tiedot itikoista (yle.fi)

– Lentävien hyönteisten pistot ja puremat (www.terveyskirjasto.fi)

Kove: James Gathany, USCDCP (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...