Suomâst láá lappum 15 miljovn lodded muádilov ivveest

Suomâst maaŋgâi loddešlaajâi näälih láá kiäppánâm joba 25 %:áin moonnâm ive rääjist. Suijân toos lii epitáválâš monnjâtälvi, mii hettij luudij piervâldem já raavvâd uuccâm.

”Piervâleh paccii 10–15 cm assaas muotâkeerdi vuálá. Tot lâi viehâ ahevis tääpi joskâđ piervâldem”, muštâl Luándutieđâlii kuávdášmuseo pajeintendent já Luándupaaneel jeessân Aleksi Lehikoinen. ”Loddeniŋálâsah kolgii meridiđ, ete irâtteh-uv toh juátkiđ piervâldem vâi iä. Stuárráámus uási jo Suomâst orroo kesiluudijn koskâlduttii piervâldem, tastko muottiis šoŋŋâ lasettij luudij jamâlâšvuođâ, já luudij eellim lâi tergâdub ko piervâldem.”

Monnjâtäälvih vaigutteh loddešlaajâi naalijd koskâpuddâsávt, mutâ Suomâst loddenäälih láá kiäppánâm čuuvtij 2000-lovo rääjist. ”Suomâ love stuárráámuu loddešlaajâst kuttâ piergejeh hyeneest. Toi näälih láá kiäppánmin jotelávt”, Lehikoinen muštâl. Kuuđâ stuárráámuu loddešlaajâ kiäppánem meerhâš 15 miljovn lode lappum Suomâst muádilov ivveest. Taan ive kuávsuilode, ränisrástágáá, alkkuuvsáá, piäippáin, ruánáávarbusii já ränislivkkár näälih lijjii keessiv vyeligumoseh ko kuássin ovdil 2000-lovo rääjist. Siämmást kuittâg motomeh Maadâ-Suomâ loddešlaajah láá lassaanmin. Tagareh láá ovdâmerkkân čapisuáivkiärttu já kiärdutuvvá.

Lehikoinen lii huolâstum luudij roolâst ekosysteemist. Lodeh jođetteh siemânijd já poreh tiivrijd. ”Jis stuorrâ šlaajâi näälih kiäppáneh, te tot távjá muštâl stuorrâ nubástusâst mii eellimpirrâsist”, iätá Lehikoinen. Šoŋŋâdâhnubástusâst lii stuorrâ merhâšume loddešlaajâi naalijd, mutâ vala stuárráb roolâ lii ulmuu tooimâin. Luudij eellimpirrâseh láá láppum ulmui eennâmkevttim čuávumuššân. Lehikoinen lii ilolâš tast, ete EU tuhhiittij restauristemasâttuv. Lehikoisii mielâst restauristemasâttâsâst lii uáli jo tehálâš jieškote-uvlágánáid luddijd. Ovdâmerkkân ton áánsust lii máhđulâš iällááttiđ loddešlaajâid, moh iälusteh eereeb iärrás eennâmtuálupirrâsist, meecijn, piälduin já jeegijn.

Käldee:

– Suomesta on kadonnut parissa kymmenessä vuodessa 15 miljoonaa lintua – tästä syystä lintututkija on asiasta erityisen huolissaan (www.mtvuutiset.fi)

Kove: Alexis Lours (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Meccihaldâttâs rávhuidut juhârapu koskâpuddâsávt staatâ čäcikuávluin

Meccihaldâttâs ij vyebdi innig rapupivdoluuvijd staatâ čäcikuávloid, kost tiättojeh juhârapuh. Suijân lii tot, ete juhârapunäälih láá kiäppánâm korrâsávt 2000-lovvoost. Juhârapu lii Suomâ algâalgâlâš šlaajâ,...

Ovdâskodde lii tuhhiittâm sämitiggelaavâ

Kesimáánu 19. peeivi ovdâskodde jienâstij sämitiggelaavâ uđâsmitmist. Lahâiävtuttâs tuhhiittui jienâiguin 150–27. Ohtsis 22 olmožid lijjii meddâl. – Taat lii historjálâš peivi sämmiláid. Kuhes pijne lii...

Florida Panthers lii vuáittám NHL Stanley Cup

Jieŋâskiärrujuávkku Florida Panthers lii vuáittám Edmonton Oilers ive 2025 Stanley Cup -finalist 4–2. Kuuđâd spellâ spellui Sunrise kaavpugist Floridast koskokkoiiđeed Suomâ ääigi. Tot nuuvâi...

Sämitiggelaavâ kieđâvuššâm juátkoo ovdâskoddeest tuorâstuv 19.6.

Kesimáánu 17. peeivi ovdâskodde algâttij sämitiggelahâiävtuttâs nube kieđâvuššâm. Kieđâvušmist tohhui iävtuttâs lahâiävtuttâs hilgomist, já tondiet kieđâvuššâm juátkoo kesimáánu 19. peeivi tievâsčuákkimist, mii álgá tijme...

Torkel Rasmussen lii väljejum sämikielâ kielâsosiologia professorin

Torkel Rasmussen lii väljejum sämikielâ kielâsosiologia professorin Säämi ollâškoovlân Kuovdâkiäinun. Tääl sun parga vala säämi máttáátteijeeškovlim já algâaalmugij journalistiik uásáduvvâst Säämi ollâškoovlâst. Sun totká...