Suomâst láá lappum 15 miljovn lodded muádilov ivveest

Suomâst maaŋgâi loddešlaajâi näälih láá kiäppánâm joba 25 %:áin moonnâm ive rääjist. Suijân toos lii epitáválâš monnjâtälvi, mii hettij luudij piervâldem já raavvâd uuccâm.

”Piervâleh paccii 10–15 cm assaas muotâkeerdi vuálá. Tot lâi viehâ ahevis tääpi joskâđ piervâldem”, muštâl Luándutieđâlii kuávdášmuseo pajeintendent já Luándupaaneel jeessân Aleksi Lehikoinen. ”Loddeniŋálâsah kolgii meridiđ, ete irâtteh-uv toh juátkiđ piervâldem vâi iä. Stuárráámus uási jo Suomâst orroo kesiluudijn koskâlduttii piervâldem, tastko muottiis šoŋŋâ lasettij luudij jamâlâšvuođâ, já luudij eellim lâi tergâdub ko piervâldem.”

Monnjâtäälvih vaigutteh loddešlaajâi naalijd koskâpuddâsávt, mutâ Suomâst loddenäälih láá kiäppánâm čuuvtij 2000-lovo rääjist. ”Suomâ love stuárráámuu loddešlaajâst kuttâ piergejeh hyeneest. Toi näälih láá kiäppánmin jotelávt”, Lehikoinen muštâl. Kuuđâ stuárráámuu loddešlaajâ kiäppánem meerhâš 15 miljovn lode lappum Suomâst muádilov ivveest. Taan ive kuávsuilode, ränisrástágáá, alkkuuvsáá, piäippáin, ruánáávarbusii já ränislivkkár näälih lijjii keessiv vyeligumoseh ko kuássin ovdil 2000-lovo rääjist. Siämmást kuittâg motomeh Maadâ-Suomâ loddešlaajah láá lassaanmin. Tagareh láá ovdâmerkkân čapisuáivkiärttu já kiärdutuvvá.

Lehikoinen lii huolâstum luudij roolâst ekosysteemist. Lodeh jođetteh siemânijd já poreh tiivrijd. ”Jis stuorrâ šlaajâi näälih kiäppáneh, te tot távjá muštâl stuorrâ nubástusâst mii eellimpirrâsist”, iätá Lehikoinen. Šoŋŋâdâhnubástusâst lii stuorrâ merhâšume loddešlaajâi naalijd, mutâ vala stuárráb roolâ lii ulmuu tooimâin. Luudij eellimpirrâseh láá láppum ulmui eennâmkevttim čuávumuššân. Lehikoinen lii ilolâš tast, ete EU tuhhiittij restauristemasâttâs. Lehikoisii mielâst restauristemasâttâsâst lii uáli jo tehálâš jieškote-uvlágánáid luddijd. Ovdâmerkkân ton áánsust lii máhđulâš iällááttiđ loddešlaajâid, moh iälusteh eereeb iärrás eennâmtuálupirrâsist, meecijn, piälduin já jeegijn.

Käldee:

– Suomesta on kadonnut parissa kymmenessä vuodessa 15 miljoonaa lintua – tästä syystä lintututkija on asiasta erityisen huolissaan (www.mtvuutiset.fi)

Kove: Alexis Lours (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut juhlo 25‑ihásii toimâ­pálgás

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut juhlo ubâ ive 25‑ihásii tooimâs sämikielâi já sämikulttuur škovlim já tutkâm njunošin Suomâst. Juhlom aalgij juhleseminaaráin kuovâmáánu 11. peeivi Oulu ollâopâttuvvâst....

Ive 2026 Skammâ­koveh Italia uáinust

Skammâkoveh uárnejuvvojii 27. keerdi Anarist. Tábáhtus keežild Anarist šoodâi uđđâivemáánu 22.–25. peeivi algâaalmuglii elleekove maailmvijđosâš kuávdáš, já faallâmnáál lâi vijđes ohjelm: paijeel 55 elleekovveed...

Tyrannosaurus rex šoodâi hitá­sub­booht ko ovdil lâi jurdum

Uđđâ tutkâmuš mield dinosaurusšlaajâ Tyrannosaurus rex šoodâi hitásubbooht ko ovdil lâi jurdum. Ovdil totkeeh nobdii, ete tot šoodâi jotelávt, juuvsâi oles stuáruduvâs 25‑ihásâžžân já...

Uđđâ Bukva-kirje máttát pustavijd nuorttâlâš­kielân

Nuorttâlâškielâlâš párnáikirjálâšvuotâ já kirjekielâ máttááttem finnejii merhâšittee nanodâs säämi aalmugpeeivi ko Ä’vv-museost Taažâ peln Njiävđámist uárnejui uđđâ Bukva-aabiskirje almostittemtilálâšvuotâ. Nuorttâlâšpárnáid já ‑perruid uáivildum Bukva...

Uásálist algâaalmug- já ucceeb­lovo­kielâi video­tihtâ­projektân – Meriäigi lii 14.2.

Aalmugijkoskâsâš kirječälleeservi PEN International koččo algâaalmug- já ucceeblovokielâi sárnoid uásálistiđ videotihtâprojektân. Uásálistemravvuuh láá vuoluubeln. Majemuš uásálistempeivi lii 14.2. Videotihtâproojeekt uárnejuvvoo aalmugijkoskâsii eenikielâ peeivi kunnen. Eenikielâ peeivi...