Suomâst láá lappum 15 miljovn lodded muádilov ivveest

Suomâst maaŋgâi loddešlaajâi näälih láá kiäppánâm joba 25 %:áin moonnâm ive rääjist. Suijân toos lii epitáválâš monnjâtälvi, mii hettij luudij piervâldem já raavvâd uuccâm.

”Piervâleh paccii 10–15 cm assaas muotâkeerdi vuálá. Tot lâi viehâ ahevis tääpi joskâđ piervâldem”, muštâl Luándutieđâlii kuávdášmuseo pajeintendent já Luándupaaneel jeessân Aleksi Lehikoinen. ”Loddeniŋálâsah kolgii meridiđ, ete irâtteh-uv toh juátkiđ piervâldem vâi iä. Stuárráámus uási jo Suomâst orroo kesiluudijn koskâlduttii piervâldem, tastko muottiis šoŋŋâ lasettij luudij jamâlâšvuođâ, já luudij eellim lâi tergâdub ko piervâldem.”

Monnjâtäälvih vaigutteh loddešlaajâi naalijd koskâpuddâsávt, mutâ Suomâst loddenäälih láá kiäppánâm čuuvtij 2000-lovo rääjist. ”Suomâ love stuárráámuu loddešlaajâst kuttâ piergejeh hyeneest. Toi näälih láá kiäppánmin jotelávt”, Lehikoinen muštâl. Kuuđâ stuárráámuu loddešlaajâ kiäppánem meerhâš 15 miljovn lode lappum Suomâst muádilov ivveest. Taan ive kuávsuilode, ränisrástágáá, alkkuuvsáá, piäippáin, ruánáávarbusii já ränislivkkár näälih lijjii keessiv vyeligumoseh ko kuássin ovdil 2000-lovo rääjist. Siämmást kuittâg motomeh Maadâ-Suomâ loddešlaajah láá lassaanmin. Tagareh láá ovdâmerkkân čapisuáivkiärttu já kiärdutuvvá.

Lehikoinen lii huolâstum luudij roolâst ekosysteemist. Lodeh jođetteh siemânijd já poreh tiivrijd. ”Jis stuorrâ šlaajâi näälih kiäppáneh, te tot távjá muštâl stuorrâ nubástusâst mii eellimpirrâsist”, iätá Lehikoinen. Šoŋŋâdâhnubástusâst lii stuorrâ merhâšume loddešlaajâi naalijd, mutâ vala stuárráb roolâ lii ulmuu tooimâin. Luudij eellimpirrâseh láá láppum ulmui eennâmkevttim čuávumuššân. Lehikoinen lii ilolâš tast, ete EU tuhhiittij restauristemasâttâs. Lehikoisii mielâst restauristemasâttâsâst lii uáli jo tehálâš jieškote-uvlágánáid luddijd. Ovdâmerkkân ton áánsust lii máhđulâš iällááttiđ loddešlaajâid, moh iälusteh eereeb iärrás eennâmtuálupirrâsist, meecijn, piälduin já jeegijn.

Käldee:

– Suomesta on kadonnut parissa kymmenessä vuodessa 15 miljoonaa lintua – tästä syystä lintututkija on asiasta erityisen huolissaan (www.mtvuutiset.fi)

Kove: Alexis Lours (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....