Elon Musk SpaceX áigu stivriđ ISS-komovuotâsajattuv Kuálhismeerân

Komovuotâfinnodâh SpaceX lii uážžum pargo Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttuvâst (NASA, National Aeronautics and Space Administration): ovtâstumstaatâlii miljardöör Elon Musk omâstem SpaceX stivree almugijkoskâsii komovuotâsajattuv (ISS, International Space Station) maasâd Enâmân.

Euroop astronautkuávdáá (ESA, European Space Agency) mield ISS páácá meddâl kiävtust tondiet ko tot lii puárásmum tommittáá, et ton paijeentolâmist lii eenâb háittu ko ävkki. Motomijn ISS modulijn lii ovdâmerkkân suođâškuáttám áimu komovuotân.

Elon Musk komovuotâfinnoduv pargon lii jo-uv keessiđ teikkâ uigâdiđ ISS maasâd Enâmân. Vuáváámij mield ISS uigâduuččij Kuálhismeerân taggaar sajan ko Point Nemo, kuus maaŋgah eres-uv puáris komovuotâmoduleh láá karttâm. Nasa já SpaceX iä lah vala almottâm tom, et maggaar komovuotârakkeet olášuttáččij keessim- teikâ uigâmoperaatio.

Ovtâstum staatâi kongres tuhhiittij Nasa vuávám ISS-komovuotâsajattuv huksiimân ive 1984. Nasa usâškuođij tállán ohtsâšpargokuoimijd, já ovdâmerkkân Kanada, Jaapaan já maaŋgah Euroop enâmeh servii projektân. Ive 1993 meid Ruoššâeennâm poođij fáárun, mii ovdedij nuorttâ- já viestârenâmij koskâvuođâ kolmâ suáđi maŋa. ISS vuolgâttui Eennâm juurrâmrađan ive 1999, já tot lii lamaš almaidittum ive 2000 rääjist.

ISS-komovuotâsajattuv projekteh, ađai expeditioneh, pišteh suullân kuttâ mánuppaje. Tááláš proojeekt, ađai Expedition 71, aalgij cuáŋuimáánu 5. peeivi, já tot nohá čohčâmáánust. Nasa vuolgâttij čiččâm astronautid komovuotâsajattâhân tutkâđ eres lasseen šaddotiettuu komovuođâst já pyecceitipšom tiäbuigijn.

ISS-komovuotâsajattuv uásih huksejuvvojii sierâ. Stuárráámus uási sajattuvvâst huksejui iivij 1998–2011, já uđđâsumos mooduul kiddejui sajattâhân ive 2021. Onnáá peeivi ISS-komovuotâsajattuv massa lii paijeel 400 000 kiillud, já ton kukkodâh lii 109 meetterid, ađai almugijkoskâsâš komovuotâsajattâh lii kuhheeb ko jyelgipállukieddi. Tot jorá pirrâ Eennâm tagaráin liävttoin ko 28,98 kilomeetterid tijmeest. ISS-komovuotâsajattuv huksim maavsij suullân 140 miljard eurod.

Eennâm juurrâmrađe ij ááigu pääcciđ kuhháá sajattuvttáá. Nasa tuáivu, et priivaat komovuotâfinnoduvah vuávááškuáđáččii jieijâs komovuotâsajattuvâid Eennâm juurrâmrađan. Maaŋgâin stuorrâ komovuotâfinnoduvâin láá-uv jo vuáváámeh kávpálii komovuotâsajattâhân.

Nasa já eres viestâreennâmliih komovuotâhaldâttuvah iä pääsi pargottáá. Toi uđđâ ohtâsâš proojeekt lii jo vuávájum. Lunar Gateway (anarâškielân Porttâ Mánudâžân) vuolgâttuvvoo Mánudáá juurrâmrađan ive 2028. Mätki Enâmist Lunar Gatewayn lii suullân 1 000 kerdid kuhheeb ko mätki ISS-komovuotâsajattâhân, já tot pištá suullân ive. Lunar Gateway ličij vuossâmuš lävkki toos, et ulmuuh pesâččii Mánudâžân já olgoláá komovuotân.

Käldeeh:

– Yksityinen SpaceX rakentaa aluksen, joka tuhoaa ISS-avaruusaseman 2030-luvulla (www.hs.fi)

– Nasa maksaa SpaceX:lle avustamisesta avaruusasema ISS:n hävittämisessä (yle.fi)

– What will replace the International Space Station? (www.bbc.com)

– Expedition 71 (www.nasa.gov)

– International Space Station: Everything you need to know about the orbital laboratory (www.space.com)

– What will replace the International Space Station? (www.skyatnightmagazine.com)

Kove: NASA Johnson

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...

Totkee čoovdij matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed

Totkee Susanna Heikkilä lii jieijâs náguskirjetutkâmušâst Helsig ollâopâttuvâst čuávdám matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed. Čuolmâ kuáská topologian. Topologia lii geometrisâš syergi,...