Komovuotâfinnodâh SpaceX lii uážžum pargo Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttuvâst (NASA, National Aeronautics and Space Administration): ovtâstumstaatâlii miljardöör Elon Musk omâstem SpaceX stivree almugijkoskâsii komovuotâsajattuv (ISS, International Space Station) maasâd Enâmân.
Euroop astronautkuávdáá (ESA, European Space Agency) mield ISS páácá meddâl kiävtust tondiet ko tot lii puárásmum tommittáá, et ton paijeentolâmist lii eenâb háittu ko ävkki. Motomijn ISS modulijn lii ovdâmerkkân suođâškuáttám áimu komovuotân.
Elon Musk komovuotâfinnoduv pargon lii jo-uv keessiđ teikkâ uigâdiđ ISS maasâd Enâmân. Vuáváámij mield ISS uigâduuččij Kuálhismeerân taggaar sajan ko Point Nemo, kuus maaŋgah eres-uv puáris komovuotâmoduleh láá karttâm. Nasa já SpaceX iä lah vala almottâm tom, et maggaar komovuotârakkeet olášuttáččij keessim- teikâ uigâmoperaatio.
Ovtâstum staatâi kongres tuhhiittij Nasa vuávám ISS-komovuotâsajattuv huksiimân ive 1984. Nasa usâškuođij tállán ohtsâšpargokuoimijd, já ovdâmerkkân Kanada, Jaapaan já maaŋgah Euroop enâmeh servii projektân. Ive 1993 meid Ruoššâeennâm poođij fáárun, mii ovdedij nuorttâ- já viestârenâmij koskâvuođâ kolmâ suáđi maŋa. ISS vuolgâttui Eennâm juurrâmrađan ive 1999, já tot lii lamaš almaidittum ive 2000 rääjist.
ISS-komovuotâsajattuv projekteh, ađai expeditioneh, pišteh suullân kuttâ mánuppaje. Tááláš proojeekt, ađai Expedition 71, aalgij cuáŋuimáánu 5. peeivi, já tot nohá čohčâmáánust. Nasa vuolgâttij čiččâm astronautid komovuotâsajattâhân tutkâđ eres lasseen šaddotiettuu komovuođâst já pyecceitipšom tiäbuigijn.
ISS-komovuotâsajattuv uásih huksejuvvojii sierâ. Stuárráámus uási sajattuvvâst huksejui iivij 1998–2011, já uđđâsumos mooduul kiddejui sajattâhân ive 2021. Onnáá peeivi ISS-komovuotâsajattuv massa lii paijeel 400 000 kiillud, já ton kukkodâh lii 109 meetterid, ađai almugijkoskâsâš komovuotâsajattâh lii kuhheeb ko jyelgipállukieddi. Tot jorá pirrâ Eennâm tagaráin liävttoin ko 28,98 kilomeetterid tijmeest. ISS-komovuotâsajattuv huksim maavsij suullân 140 miljard eurod.
Eennâm juurrâmrađe ij ááigu pääcciđ kuhháá sajattuvttáá. Nasa tuáivu, et priivaat komovuotâfinnoduvah vuávááškuáđáččii jieijâs komovuotâsajattuvâid Eennâm juurrâmrađan. Maaŋgâin stuorrâ komovuotâfinnoduvâin láá-uv jo vuáváámeh kávpálii komovuotâsajattâhân.
Nasa já eres viestâreennâmliih komovuotâhaldâttuvah iä pääsi pargottáá. Toi uđđâ ohtâsâš proojeekt lii jo vuávájum. Lunar Gateway (anarâškielân Porttâ Mánudâžân) vuolgâttuvvoo Mánudáá juurrâmrađan ive 2028. Mätki Enâmist Lunar Gatewayn lii suullân 1 000 kerdid kuhheeb ko mätki ISS-komovuotâsajattâhân, já tot pištá suullân ive. Lunar Gateway ličij vuossâmuš lävkki toos, et ulmuuh pesâččii Mánudâžân já olgoláá komovuotân.
Käldeeh:
– Yksityinen SpaceX rakentaa aluksen, joka tuhoaa ISS-avaruusaseman 2030-luvulla (www.hs.fi)
– Nasa maksaa SpaceX:lle avustamisesta avaruusasema ISS:n hävittämisessä (yle.fi)
– What will replace the International Space Station? (www.bbc.com)
– Expedition 71 (www.nasa.gov)
– International Space Station: Everything you need to know about the orbital laboratory (www.space.com)
– What will replace the International Space Station? (www.skyatnightmagazine.com)
Kove: NASA Johnson