Oulu Nallikarist láá huksejum pessimsajeh uhkevuálásáid termispálváid – aaibâs vahâgist

Oulu pegâlmâs vuoijâmriddoost Nallikarist láá taan keesi ennuv huksimpargoh. Algâive valmâštui uđđâ Aalto-hooteel, mon huksim ohtâvuođâst vuoijâmrido aldasáid paccii motomeh stuorrâ eennâmlejeh. Tain láá tääl uđđâ ässeeh, ko loveh termispálvááh láá kuáivum vuáguid já ráhtám piervâlijdis leijijd.

Eennâmleeji

Čunoilejeh láá kuávdoo Nallikari vuoijâmrido tuuškâ já šlaamâ, já jotolâh-uv mana aaibâs tai paaldâst. Tast huolâhánnáá meid leejijn lii viehâlágán fiiđgâs, ko ubâ termispálvâšsiärvádâh lii šoddâdmin jieijâs uđâgáid tain. Kesimáánu loopâst lodeh puátih já maneh ubâ ääigi, ko toh viežâdeh já pyehtih uđâgáidis raavvâd sehe tuálvuh uđâgái pooškâid meddâl piervâlist.

Termispáálváš lii tuođâlávt uhkevuálásâš lodde, ige ton pessim uážu tátulávt hemâdiđ. Hooteel huksiitteijee já Nallikari Seaside -finnoduv toimâttâshovdâ Sirpa Walter iätá Kaleva-loostâst, ete sij láá finnim tiäđu ääšist. Termispálvááh uážžuh tuáistáážân pessiđ eennâmleejijn ráávhust.

Nallikari Seasidest láá huksimvuáváámeh kuittâg meiddei ton sajan, kost čunoilejeh láá. Tast sättih šoddâđ termispálváid čuolmah puátteevuođâst. Walter mield Aalto-hooteel paaldân láá vuávájum lase ijjâsajeh, mut äigitavlu ij lah vala tiäđust.

Tave-Pohjanmaa ELY-kuávdáá paajeeb tärhisteijee Veli-Matti Kangas muštâl, et moonnâm ive uđâsmâm luándusuojâlemlaavâ mield rávhuidittum, päikkioskolâš loddešlaajâ pessimsaje uážžu tuššâdiđ pessim maŋa tuše talle, jis koččâmušâst lii uđđâ pessimsaje. Jis lodeh láá enittâm pessiđ siämmáá saajeest eenâb ko ohtii, te tot annoo vuáhádum pessimsaijeen. Talle tom ij uážu tuššâdiđ pessimääigi ulguubelngin. Taat njuolgâdus kuáská tuše piervâláid, maid lodeh láá jiejah ráhtám, ige ovdâmerkkân loddevuovdáid.

Termispálvááh rähtih piervâlijdis uáli jo jotelávt. Kangas iätá, et ulmui huksimpargoin ij taarbâš leđe ko kyevti peeivi puddâ ko lodeh láá jo varrim toho. Meiddei Nallikarist huksimpargoh maŋanii moonnâm keesi, ko termispálvááh rahtii eennâmliäján piervâlijd. Termispálvááh tarbâšeh piervâlrähtimân eennâmteermijd, mielâstis mottoom čácáduv alda. Tágáreh termispálváid hiävuliih pessimsajeh iä lah valjeest eromâšávt kaavpug kuávluin, nuuvt ete lodeh rähtih piervâl tállán ko taggaar saje kávnoo. Váhá hyeneeb-uv päikki talle tohhee.

Termispáálváš

Nallikari Seaside huksimpargoi já termispálvái pessimtáárbu koskâsii viižán Kangasist lii iävtuttâs. Suu mielâst ličij šiev äšši, jis Nallikarin vuáđudičij váhá olgoláá termispálváid jieijâs pištevâš pessimsaje. Toos ličij-uv čielgâsávt kojâldâh.

Koveh: Jasmina Schreck (eennâmleeji) já Atte Oksanen (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...