Oulu Nallikarist láá huksejum pessimsajeh uhkevuálásáid termispálváid – aaibâs vahâgist

Oulu pegâlmâs vuoijâmriddoost Nallikarist láá taan keesi ennuv huksimpargoh. Algâive valmâštui uđđâ Aalto-hooteel, mon huksim ohtâvuođâst vuoijâmrido aldasáid paccii motomeh stuorrâ eennâmlejeh. Tain láá tääl uđđâ ässeeh, ko loveh termispálvááh láá kuáivum vuáguid já ráhtám piervâlijdis leijijd.

Eennâmleeji

Čunoilejeh láá kuávdoo Nallikari vuoijâmrido tuuškâ já šlaamâ, já jotolâh-uv mana aaibâs tai paaldâst. Tast huolâhánnáá meid leejijn lii viehâlágán fiiđgâs, ko ubâ termispálvâšsiärvádâh lii šoddâdmin jieijâs uđâgáid tain. Kesimáánu loopâst lodeh puátih já maneh ubâ ääigi, ko toh viežâdeh já pyehtih uđâgáidis raavvâd sehe tuálvuh uđâgái pooškâid meddâl piervâlist.

Termispáálváš lii tuođâlávt uhkevuálásâš lodde, ige ton pessim uážu tátulávt hemâdiđ. Hooteel huksiitteijee já Nallikari Seaside -finnoduv toimâttâshovdâ Sirpa Walter iätá Kaleva-loostâst, ete sij láá finnim tiäđu ääšist. Termispálvááh uážžuh tuáistáážân pessiđ eennâmleejijn ráávhust.

Nallikari Seasidest láá huksimvuáváámeh kuittâg meiddei ton sajan, kost čunoilejeh láá. Tast sättih šoddâđ termispálváid čuolmah puátteevuođâst. Walter mield Aalto-hooteel paaldân láá vuávájum lase ijjâsajeh, mut äigitavlu ij lah vala tiäđust.

Tave-Pohjanmaa ELY-kuávdáá paajeeb tärhisteijee Veli-Matti Kangas muštâl, et moonnâm ive uđâsmâm luándusuojâlemlaavâ mield rávhuidittum, päikkioskolâš loddešlaajâ pessimsaje uážžu tuššâdiđ pessim maŋa tuše talle, jis koččâmušâst lii uđđâ pessimsaje. Jis lodeh láá enittâm pessiđ siämmáá saajeest eenâb ko ohtii, te tot annoo vuáhádum pessimsaijeen. Talle tom ij uážu tuššâdiđ pessimääigi ulguubelngin. Taat njuolgâdus kuáská tuše piervâláid, maid lodeh láá jiejah ráhtám, ige ovdâmerkkân loddevuovdáid.

Termispálvááh rähtih piervâlijdis uáli jo jotelávt. Kangas iätá, et ulmui huksimpargoin ij taarbâš leđe ko kyevti peeivi puddâ ko lodeh láá jo varrim toho. Meiddei Nallikarist huksimpargoh maŋanii moonnâm keesi, ko termispálvááh rahtii eennâmliäján piervâlijd. Termispálvááh tarbâšeh piervâlrähtimân eennâmteermijd, mielâstis mottoom čácáduv alda. Tágáreh termispálváid hiävuliih pessimsajeh iä lah valjeest eromâšávt kaavpug kuávluin, nuuvt ete lodeh rähtih piervâl tállán ko taggaar saje kávnoo. Váhá hyeneeb-uv päikki talle tohhee.

Termispáálváš

Nallikari Seaside huksimpargoi já termispálvái pessimtáárbu koskâsii viižán Kangasist lii iävtuttâs. Suu mielâst ličij šiev äšši, jis Nallikarin vuáđudičij váhá olgoláá termispálváid jieijâs pištevâš pessimsaje. Toos ličij-uv čielgâsávt kojâldâh.

Koveh: Jasmina Schreck (eennâmleeji) já Atte Oksanen (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...

Totkee čoovdij matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed

Totkee Susanna Heikkilä lii jieijâs náguskirjetutkâmušâst Helsig ollâopâttuvâst čuávdám matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed. Čuolmâ kuáská topologian. Topologia lii geometrisâš syergi,...