Oulu Nallikarist láá huksejum pessimsajeh uhkevuálásáid termispálváid – aaibâs vahâgist

Oulu pegâlmâs vuoijâmriddoost Nallikarist láá taan keesi ennuv huksimpargoh. Algâive valmâštui uđđâ Aalto-hooteel, mon huksim ohtâvuođâst vuoijâmrido aldasáid paccii motomeh stuorrâ eennâmlejeh. Tain láá tääl uđđâ ässeeh, ko loveh termispálvááh láá kuáivum vuáguid já ráhtám piervâlijdis leejijd.

Eennâmleeji

Čunoilejeh láá kuávdoo Nallikari vuoijâmrido tuuškâ já šlaamâ, já jotolâh-uv mana aaibâs tai paaldâst. Tast huolâhánnáá meid leejijn lii viehâlágán fiiđgâs, ko ubâ termispálvâšsiärvádâh lii šoddâdmin jieijâs uđâgáid tain. Kesimáánu loopâst lodeh puátih já maneh ubâ ääigi, ko toh viežâdeh já pyehtih uđâgáidis raavvâd sehe tuálvuh uđâgái pooškâid meddâl piervâlist.

Termispáálváš lii tuođâlávt uhkevuálásâš lodde, ige ton pessim uážu tátulávt hemâdiđ. Hooteel huksiitteijee já Nallikari Seaside -finnoduv toimâttâshovdâ Sirpa Walter iätá Kaleva-loostâst, ete sij láá finnim tiäđu ääšist. Termispálvááh uážžuh tuáistáážân pessiđ eennâmleejijn ráávhust.

Nallikari Seasidest láá huksimvuáváámeh kuittâg meiddei ton sajan, kost čunoilejeh láá. Tast sättih šoddâđ termispálváid čuolmah puátteevuođâst. Walter mield Aalto-hooteel paaldân láá vuávájum lase ijjâsajeh, mut äigitavlu ij lah vala tiäđust.

Tave-Pohjanmaa IJP-kuávdáá paajeeb tärhisteijee Veli-Matti Kangas muštâl, et moonnâm ive uđâsmâm luándusuojâlemlaavâ mield rávhuidittum, päikkioskolâš loddešlaajâ pessimsaje uážžu tuššâdiđ pessim maŋa tuše talle, jis koččâmušâst lii uđđâ pessimsaje. Jis lodeh láá enittâm pessiđ siämmáá saajeest eenâb ko ohtii, te tot annoo vuáhádum pessimsaijeen. Talle tom ij uážu tuššâdiđ pessimääigi ulguubelngin. Taat njuolgâdus kuáská tuše piervâláid, maid lodeh láá jiejah ráhtám, ige ovdâmerkkân loddevuovdáid.

Termispálvááh rähtih piervâlijdis uáli jo jotelávt. Kangas iätá, et ulmui huksimpargoin ij taarbâš leđe ko kyevti peeivi puddâ ko lodeh láá jo varrim toho. Meiddei Nallikarist huksimpargoh maŋanii moonnâm keesi, ko termispálvááh rahtii eennâmliäján piervâlijd. Termispálvááh tarbâšeh piervâlrähtimân eennâmteermijd, mielâstis mottoom čácáduv alda. Tágáreh termispálváid hiävuliih pessimsajeh iä lah valjeest eromâšávt kaavpug kuávluin, nuuvt ete lodeh rähtih piervâl tállán ko taggaar saje kávnoo. Váhá hyeneeb-uv päikki talle tohhee.

Termispáálváš

Nallikari Seaside huksimpargoi já termispálvái pessimtáárbu koskâsii viižán Kangasist lii iävtuttâs. Suu mielâst ličij šiev äšši, jis Nallikarin vuáđudičij váhá olgoláá termispálváid jieijâs pištevâš pessimsaje. Toos ličij-uv čielgâsávt kojâldâh.

Koveh: Jasmina Schreck (eennâmleeji) já Atte Oksanen (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...