Sloveniast já Venezuelast láá lappum puoh jieŋâduvah. Toh láá vuossâmuuh staatah 1700-lovo maŋa, main puoh jieŋâduvah láá lappum. Šoŋŋâdâhnubástus sujâttuvvoo táválávt talle ko jieŋâduvah suddeh. Jieŋâduvah suddeh ubâ maailmist – joba arktisijn kuávluin.
Jieŋâduv miäruštâllâm lii epitärkki. Ohtâ tulkkum lii tot, ete ton vijđodâh kalga leđe paijeel 0,1 km².
Taan ive vyesimáánust uđđâsijn lâi tot, ete Venezuela lii vuosmuš eennâm, mii lii monâttâm puoh jieŋâduvâid 1700-lovo maŋa. Šoŋŋâdâhtotkee Maximiliano Herrera muštâlij, ete Kolumbiast leijee Andivaarij ollâopâttâh lii tutkâm Venezuela majemuu jieŋâduv La Corona suddâm. Moonnâm juovlâmáánust ton vijđodâh lâi tuše 0,02 km², já vyesimáánust suddâm jotkui nuuvt ennuv ete ton vijđodâh ij lamaš innig paijeel 0,01 km².
Forgâ tastmaŋa kuittâg čielgâi, ete Slovenia lâi monâttâm puoh jieŋâduvâid jo kuhháá tassaaš. Tobbeen Skuta jieŋâdâh suudâi 0,1 km² vijđoduv vuálá jo ive 1969 já Triglavist ive 1986. Triglav jieŋâmassa lii suullân kyevti tuáškumpállukiedi stuárusâš. Skuta jieŋâmassa lii vuod kuohtii stuárráb, tastko tot lii suoivust. Kuábbááh-uv jieŋâduvah lijjii váráduvâst, já tondiet toh painâšuvvii šoŋŋâduv robdâalmonáid.
Haldâttâsâi koskâsâš šoŋŋâdâhnubástuspaaneel ađai IPCC vuárdá, ete 18–36 prosentid jieŋâduvâi massaast láppoo taan ihečyeđe ääigi.
Slovenia jieŋâduvah láá suddâm Čapismeerân já La Corona jieŋâdâh Karibiameerân. Kolumbia, Ecuador, Peru já Bolivia jieŋâduvâi suddâm vaaigut páihálij ulmui elimân, tastko aalmugeh tarbâšeh jieŋâduvâi sudesčääsi.
Käldee:
– Slovenia ja Venezuela ovat menettäneet kaikki jäätikkönsä (www.hs.fi)
Kove: Lander (Wikimedia Commons)