Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii nuurrâm kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 siäivui maasâd Enâmân kesimáánu 26. peeivi 2024, fárustis epitáválâš lastâ. Taan mánudâšmissio ulmen lâi nuurrâđ mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln. Tot lii Mánudáá sevŋis peeli, mii ij kuássin oinuu Enâmân.

Kihheen ij lamaš ovdil nuurrâm keđgiamnâsijd Mánudáá tuáváábeln, veikkâ Sovjetlito satelliit kuvvij-uv tom jo ive 1959. Kiina, Ovtâstum staatah já Sovjetlitto láá ovdil nuurrâm keeđgijd Mánudáást, ohtsis suullân 380 kiilud, mutâ toh lijjii puoh Mánudáá uáinojeijee peeleest.

Chang’e 6 mánudâšfiäráán aalgij, ko tot vuolgâttui Mánudâžân Kiinast vyesimáánu 3. peeivi 2024. Tot siäivui Apollo-kraatterân Mánudáá maadânäävi aldasijn kesimáánu 1. peeivi. Kesimáánu aalgâst Chang’e 6 kuáivui suullân kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá eennâmvuáđust, já tot vuorkkij taid uccâ vuárhážân, mii talle vuolgâttui kirdeđ Mánudáá pirrâ. Keđgiamnâseh sirdojii maccâmluođânân, mii algâttij määđhis maasâd Enâmân. Kesimáánu 26. peeivi Chang’e 6 maacâi páikkásis suullân 11 000 m/s liävttoin.

Totkeeh tuáivuh, ete keđgiamnâseh västidiččii tagaráid koččâmuššáid, moh kyeskih ovdâmerkkân elimân Eennâmpáálu alne teikkâ eres mysteeráid mii piäiváškoddeest. Tutkâmušah sättih čielgiđ meiddei Mánudáá historjá.

Chang’e 6 lii jo nubbe kiinalâš mánudâšmooduul, mii lii siäivum Mánudáá tuáváábel. Chang’e 4 kiirdij toho ive 2019, já tot luoštij Mánudáá asan uccâ muávloožii, mii vala-uv vuolgât tiäđuid Kiinan. Ton maŋa Chang’e 5 nuurâi 1,7 kg verd keđgiamnâsijd Mánudáá uáinojeijee peeleest ive 2020.

Kiinalâš mánudâštutkâmušohjelm (CLEP, Chinese Lunar Exploration Program) áigu vuolgâttiđ Chang’e 7 já Chang’e 8 Mánudâžân. Ulmen lii tutkâđ pirrâs já uuccâđ resursijd sehe selvâttiđ tom, et kávnoo-uv Mánudáást čääci. Kiina haalijd kirdettiđ ulmuid Mánudâžân ive 2030, já ohjelm kuhesáigásâš ulmen lii huksiđ aalmugijkoskâsii toorjâsajattuv Mánudáá maadânáápán.

Käldeeh:

– Kuun kääntöpuolelta tuotiin Maahan kaksi kiloa kiviä (www.hs.fi)

– China Becomes First Country to Retrieve Rocks From the Moon’s Far Side (www.nytimes.com)

Kove: Łukasz Łukasiewicz (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...