Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii nuurrâm kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 siäivui maasâd Enâmân kesimáánu 26. peeivi 2024, fárustis epitáválâš lastâ. Taan mánudâšmissio ulmen lâi nuurrâđ mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln. Tot lii Mánudáá sevŋis peeli, mii ij kuássin oinuu Enâmân.

Kihheen ij lamaš ovdil nuurrâm keđgiamnâsijd Mánudáá tuáváábeln, veikkâ Sovjetlito satelliit kuvvij-uv tom jo ive 1959. Kiina, Ovtâstum staatah já Sovjetlitto láá ovdil nuurrâm keeđgijd Mánudáást, ohtsis suullân 380 kiilud, mutâ toh lijjii puoh Mánudáá uáinojeijee peeleest.

Chang’e 6 mánudâšfiäráán aalgij, ko tot vuolgâttui Mánudâžân Kiinast vyesimáánu 3. peeivi 2024. Tot siäivui Apollo-kraatterân Mánudáá maadânäävi aldasijn kesimáánu 1. peeivi. Kesimáánu aalgâst Chang’e 6 kuáivui suullân kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá eennâmvuáđust, já tot vuorkkij taid uccâ vuárhážân, mii talle vuolgâttui kirdeđ Mánudáá pirrâ. Keđgiamnâseh sirdojii maccâmluođânân, mii algâttij määđhis maasâd Enâmân. Kesimáánu 26. peeivi Chang’e 6 maacâi páikkásis suullân 11 000 m/s liävttoin.

Totkeeh tuáivuh, ete keđgiamnâseh västidiččii tagaráid koččâmuššáid, moh kyeskih ovdâmerkkân elimân Eennâmpáálu alne teikkâ eres mysteeráid mii piäiváškoddeest. Tutkâmušah sättih čielgiđ meiddei Mánudáá historjá.

Chang’e 6 lii jo nubbe kiinalâš mánudâšmooduul, mii lii siäivum Mánudáá tuáváábel. Chang’e 4 kiirdij toho ive 2019, já tot luoštij Mánudáá asan uccâ muávloožii, mii vala-uv vuolgât tiäđuid Kiinan. Ton maŋa Chang’e 5 nuurâi 1,7 kg verd keđgiamnâsijd Mánudáá uáinojeijee peeleest ive 2020.

Kiinalâš mánudâštutkâmušohjelm (CLEP, Chinese Lunar Exploration Program) áigu vuolgâttiđ Chang’e 7 já Chang’e 8 Mánudâžân. Ulmen lii tutkâđ pirrâs já uuccâđ resursijd sehe selvâttiđ tom, et kávnoo-uv Mánudáást čääci. Kiina haalijd kirdettiđ ulmuid Mánudâžân ive 2030, já ohjelm kuhesáigásâš ulmen lii huksiđ aalmugijkoskâsii toorjâsajattuv Mánudáá maadânáápán.

Käldeeh:

– Kuun kääntöpuolelta tuotiin Maahan kaksi kiloa kiviä (www.hs.fi)

– China Becomes First Country to Retrieve Rocks From the Moon’s Far Side (www.nytimes.com)

Kove: Łukasz Łukasiewicz (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd...

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...