Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii nuurrâm kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 siäivui maasâd Enâmân kesimáánu 26. peeivi 2024, fárustis epitáválâš lastâ. Taan mánudâšmissio ulmen lâi nuurrâđ mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln. Tot lii Mánudáá sevŋis peeli, mii ij kuássin oinuu Enâmân.

Kihheen ij lamaš ovdil nuurrâm keđgiamnâsijd Mánudáá tuáváábeln, veikkâ Sovjetlito satelliit kuvvij-uv tom jo ive 1959. Kiina, Ovtâstum staatah já Sovjetlitto láá ovdil nuurrâm keeđgijd Mánudáást, ohtsis suullân 380 kiillud, mutâ toh lijjii puoh Mánudáá uáinojeijee peeleest.

Chang’e 6 mánudâšfiäráán aalgij, ko tot vuolgâttui Mánudâžân Kiinast vyesimáánu 3. peeivi 2024. Tot siäivui Apollo-kraatterân Mánudáá maadânäävi aldasijn kesimáánu 1. peeivi. Kesimáánu aalgâst Chang’e 6 kuáivui suullân kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá eennâmvuáđust, já tot vuorkkij taid uccâ vuárhážân, mii talle vuolgâttui kirdeđ Mánudáá pirrâ. Keđgiamnâseh sirdojii maccâmluođânân, mii algâttij määđhis maasâd Enâmân. Kesimáánu 26. peeivi Chang’e 6 maacâi páikkásis suullân 11 000 m/s liävttoin.

Totkeeh tuáivuh, ete keđgiamnâseh västidiččii tagaráid koččâmuššáid, moh kyeskih ovdâmerkkân elimân Eennâmpáálu alne teikkâ eres mysteeráid mii piäiváškoddeest. Tutkâmušah sättih čielgiđ meiddei Mánudáá historjá.

Chang’e 6 lii jo nubbe kiinalâš mánudâšmooduul, mii lii siäivum Mánudáá tuáváábel. Chang’e 4 kiirdij toho ive 2019, já tot luoštij Mánudáá asan uccâ muávloožii, mii vala-uv vuolgât tiäđuid Kiinan. Ton maŋa Chang’e 5 nuurâi 1,7 kg verd keđgiamnâsijd Mánudáá uáinojeijee peeleest ive 2020.

Kiinalâš mánudâštutkâmušohjelm (CLEP, Chinese Lunar Exploration Program) áigu vuolgâttiđ Chang’e 7 já Chang’e 8 Mánudâžân. Ulmen lii tutkâđ pirrâs já uuccâđ resursijd sehe selvâttiđ tom, et kávnoo-uv Mánudáást čääci. Kiina haalijd kirdettiđ ulmuid Mánudâžân ive 2030, já ohjelm kuhesáigásâš ulmen lii huksiđ aalmugijkoskâsii toorjâsajattuv Mánudáá maadânáápán.

Käldeeh:

– Kuun kääntöpuolelta tuotiin Maahan kaksi kiloa kiviä (www.hs.fi)

– China Becomes First Country to Retrieve Rocks From the Moon’s Far Side (www.nytimes.com)

Kove: Łukasz Łukasiewicz (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Etna lii oppeet rusomin – kirdemjotolâh Catania kirdemkiedist koskâlduttum

Nuorttâ-Sisilia tevdui koovjâin majebaargâ, tastko Euroop stuárráámus aktiivlâš tullâvääri Etna rusoi suullân käävci kilomeetterid ollâ kovjâpoolvâ Sisilia oolâ. Kovjâ laavdâi pirrâ Etna kuávlu, meiddei...

NASA vuolgâttij ráp-muusik Venusân, mätki piištij suullân 14 minuttid

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA vuolgâttij ovtâstumstaatâlii ráp-artist Missy Elliott pitá komovuotân. NASA tiäđáttâs mield radioanteneh Kaliforniast vuolgâttii Elliott pitá "The Rain (Supa Dupa Fly)"...

Ovtâstum staatâi tááláš president Joe Biden kiäsádât presidentkištoost

Ovtâstum staatâi 46. president Biden almottij miärádâsâstis aalmugân syeinimáánu 21. peeivi viestâpalvâlus X:st: "Tii presidentin toimâm lii lamaš muu eellim stuárráámus kunnee." Biden čaalij...

Piäluštâsvuoimij hárjuttâs tiävdá Aanaar meecijd suáldáttijguin syeinimáánu 22.–26. peeivi

Suomâ piäluštâsvyeimih uárnejeh jáágárpriikaat kiärgusvuotâohtâduv RYSKE-hárjuttâs Kaamâs já Njiävđám meecijn. Hárjuttâs álgá vuossaargâ, syeinimáánu 22. peeivi, já tot nohá vástuppeeivi, syeinimáánu 26. peeivi. Hárjuttâsân uásálisteh...

Eellim jorgálduvah Ukraina suáđi ovdâlinjáást – suomâruátálâš Ralf Sirén muštâl jieijâs fiäránijn rijjâtátulâš taištâleijen

Ralf Sirén lii pajeláhháá 30-ihásâš ovdedemhovdâ, kote parga uđâsmuvvee energia stuorrâirâttâsâst. Suu eellim lii lamaš eromâš, tastko sun lii soottâm rijjâtátulâžžân Ukraina suáđi ovdâlinjáást...