Kreika meccipyelimeh láá viijmâg rávhudâm

Iŋádâhtuulah láá väividâm Kreika sehe nannaam peln já suolluin. Ovdâmerkkân Kreika uáivikaavpug Ateena pirrâ cokkânii maaŋgah pyelimeh moonnâm oholoopâ. Maaŋgah tááluh já autoh puollii, mutâ luhhoost puálualmaah luhostuvvii raijiđ tuulâ kaavpug ulguubel.

Meid Kreika stuárráámus suálui Kreeta kaartâi meccipuálui uhren. Syemmilij pivnohis luámučuosâttâh Kreetast puállái viijđáht moonnâm ohhoost. Aftonbladet-aavis mield kuuđâ siijdâst kolgii evakuistuđ ulmuuh, já levâneijee tuulâ orostitmân tarbâšuvvojii 150 puálualmajid. Ton lasseen helikoptereh kirdettuvvojii pyellimsajan cirgáttiđ čääsi pyelimij oolâ. Suomâ Ateena ambassaad mield Kreeta pyelimeh iä lamaš tagarijn kuávluin, kost toh liččii lamaš varâliih páiháláid ulmuid teikkâ turistáid.

Meccipyelimeh láá kivsedâm ulmuid já luándu Koskâmeerâ eres-uv suolluin sehe Tuurkist.

Meccipyelimij suijân láá pakkâseh, moh láá kuškâdâm maadânuorttii Euroop meecijd. Moonnâm tälvi lâi puoh lieggâsumos Kreika historjást, ađai tobbeen ollâ liegâsvuođah láá kuškâdâm meecijd jo kuhháá. Meid taan keesi šooŋah láá tovâttâm vädisvuođâid Koskâmeerâ riddostaatáid. Ovdâmerkkân Kreetast mittedui kesimáánust taggaar liegâsvuotâ ko 44,5 cekkid, mut meid nannaam-Kreikka já Turkki láá killám pakkâ šooŋâi tiet majemui aaigij.

Koške eennâm lii ideaal tuulâ leevvânmân, já tondiet šadoh já roskeh cokkâneh älkkeht. Toin naalijn tullâ piäsá levâniđ jotelávt. Meid korrâ piegah láá levâttâm tuulâ eromâšávt Kreikkaast.

Meccipyelimeh iä lah Maadâ-Euroopân uđđâ äšši. Ovdâmerkkân moonnâm keesi Kreikka kaartâi evakuistiđ paijeel 30 000 olmožid Kreeta suollust iŋádâhtuulâi tiet. Iäge meccipyelimij meeri lah kiäppánmin, jis šoŋŋâdâhnubástus juátkoo siämmáin liävttoin. Maailm áimutieđâ seervi (WMO) njunoščällee Petteri Taalas muštâlij Yle aamun moonnâm ive Kreika meccipyelimijn: ”Čiđđâdioksid meeri tain meecijn lii viehâ ucce, mutâ ton-uv meereest lii stuorrâ vaiguttâs páihálii šoŋŋâdâhân. Páihálâš šoŋŋâdâh muttoo ain koškásubbon já kumebin meccipyelimij keežild.” Taalas iätá meid, ete pyelimij mield puáttee liegâsvuotâpááruh lasetteh piegâid, moh taheh tuulâi časkâdem ain vaigâdubbon.

Käldeeh:

– Kreetan maastopalot saatu hallintaan – suomalaisten suosimalla alueella roihusi suuri maastopalo (yle.fi)

– Liian kuuma loma (yle.fi)

– Ruotsin radio: Metsäpalot alkoivat Kreikassa – historian lämpimin talvi kasvatti paloriskiä (www.maaseuduntulevaisuus.fi)

Kove: Lotus R (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...