Kreika meccipyelimeh láá viijmâg rávhudâm

Iŋádâhtuulah láá väividâm Kreika sehe nannaam peln já suolluin. Ovdâmerkkân Kreika uáivikaavpug Ateena pirrâ cokkânii maaŋgah pyelimeh moonnâm oholoopâ. Maaŋgah tááluh já autoh puollii, mutâ luhhoost puálualmaah luhostuvvii raijiđ tuulâ kaavpug ulguubel.

Meid Kreika stuárráámus suálui Kreeta kaartâi meccipuálui uhren. Syemmilij pivnohis luámučuosâttâh Kreetast puállái viijđáht moonnâm ohhoost. Aftonbladet-aavis mield kuuđâ siijdâst kolgii evakuistuđ ulmuuh, já levâneijee tuulâ orostitmân tarbâšuvvojii 150 puálualmajid. Ton lasseen helikoptereh kirdettuvvojii pyellimsajan cirgáttiđ čääsi pyelimij oolâ. Suomâ Ateena ambassaad mield Kreeta pyelimeh iä lamaš tagarijn kuávluin, kost toh liččii lamaš varâliih páiháláid ulmuid teikkâ turistáid.

Meccipyelimeh láá kivsedâm ulmuid já luándu Koskâmeerâ eres-uv suolluin sehe Tuurkist.

Meccipyelimij suijân láá pakkâseh, moh láá kuškâdâm maadânuorttii Euroop meecijd. Moonnâm tälvi lâi puoh lieggâsumos Kreika historjást, ađai tobbeen ollâ liegâsvuođah láá kuškâdâm meecijd jo kuhháá. Meid taan keesi šooŋah láá tovâttâm vädisvuođâid Koskâmeerâ riddostaatáid. Ovdâmerkkân Kreetast mittedui kesimáánust taggaar liegâsvuotâ ko 44,5 cekkid, mut meid nannaam-Kreikka já Turkki láá killám pakkâ šooŋâi tiet majemui aaigij.

Koške eennâm lii ideaal tuulâ leevvânmân, já tondiet šadoh já roskeh cokkâneh älkkeht. Toin naalijn tullâ piäsá levâniđ jotelávt. Meid korrâ piegah láá levâttâm tuulâ eromâšávt Kreikkaast.

Meccipyelimeh iä lah Maadâ-Euroopân uđđâ äšši. Ovdâmerkkân moonnâm keesi Kreikka kaartâi evakuistiđ paijeel 30 000 olmožid Kreeta suollust iŋádâhtuulâi tiet. Iäge meccipyelimij meeri lah kiäppánmin, jis šoŋŋâdâhnubástus juátkoo siämmáin liävttoin. Maailm áimutieđâ seervi (WMO) njunoščällee Petteri Taalas muštâlij Yle aamun moonnâm ive Kreika meccipyelimijn: ”Čiđđâdioksid meeri tain meecijn lii viehâ ucce, mutâ ton-uv meereest lii stuorrâ vaiguttâs páihálii šoŋŋâdâhân. Páihálâš šoŋŋâdâh muttoo ain koškásubbon já kumebin meccipyelimij keežild.” Taalas iätá meid, ete pyelimij mield puáttee liegâsvuotâpááruh lasetteh piegâid, moh taheh tuulâi časkâdem ain vaigâdubbon.

Käldeeh:

– Kreetan maastopalot saatu hallintaan – suomalaisten suosimalla alueella roihusi suuri maastopalo (yle.fi)

– Liian kuuma loma (yle.fi)

– Ruotsin radio: Metsäpalot alkoivat Kreikassa – historian lämpimin talvi kasvatti paloriskiä (www.maaseuduntulevaisuus.fi)

Kove: Lotus R (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...