Kreika meccipyelimeh láá viijmâg rávhudâm

Iŋádâhtuulah láá väividâm Kreika sehe nannaam peln já suolluin. Ovdâmerkkân Kreika uáivikaavpug Ateena pirrâ cokkânii maaŋgah pyelimeh moonnâm oholoopâ. Maaŋgah tááluh já autoh puollii, mutâ luhhoost puálualmaah luhostuvvii raijiđ tuulâ kaavpug ulguubel.

Meid Kreika stuárráámus suálui Kreeta kaartâi meccipuálui uhren. Syemmilij pivnohis luámučuosâttâh Kreetast puállái vijđáht moonnâm ohhoost. Aftonbladet-aavis mield kuuđâ siijdâst kolgii evakuistuđ ulmuuh, já levâneijee tuulâ orostitmân tarbâšuvvojii 150 puálualmajid. Ton lasseen helikoptereh kirdettuvvojii pyellimsajan cirgáttiđ čääsi pyelimij oolâ. Suomâ Ateena stuorrâvuolgâttuv mield Kreeta pyelimeh iä lamaš tagarijn kuávluin, kost toh liččii lamaš varâliih páiháláid ulmuid teikkâ turistáid.

Meccipyelimeh láá kivsedâm ulmuid já luándu Koskâmeerâ eres-uv suolluin sehe Tuurkist.

Meccipyelimij suijân láá pakkâseh, moh láá kuškâdâm maadânuorttii Euroop meecijd. Moonnâm tälvi lâi puoh lieggâsumos Kreika historjást, ađai tobbeen ollâ liegâsvuođah láá kuškâdâm meecijd jo kuhháá. Meid taan keesi šooŋah láá tovâttâm vädisvuođâid Koskâmeerâ riddostaatáid. Ovdâmerkkân Kreetast mittedui kesimáánust taggaar liegâsvuotâ ko 44,5 cekkid, mut meid Nannaam-Kreikka já Turkki láá killám pakkâ šooŋâi tiet majemui aaigij.

Koške eennâm lii ideaal tuulâ leevvânmân, já tondiet šadoh já roskeh cokkâneh älkkeht. Toin naalijn tullâ piäsá levâniđ jotelávt. Meid korrâ piegah láá levâttâm tuulâ eromâšávt Kreikkaast.

Meccipyelimeh iä lah Maadâ-Euroopân uđđâ äšši. Ovdâmerkkân moonnâm keesi Kreikka kaartâi evakuistiđ paijeel 30 000 olmožid Kreeta suollust iŋádâhtuulâi tiet. Iäge meccipyelimij meeri lah kiäppánmin, jis šoŋŋâdâhnubástus juátkoo siämmáin liävttoin. Maailm áimutieđâ seervi (WMO) njunoščällee Petteri Taalas muštâlij Yle aamun moonnâm ive Kreika meccipyelimijn: ”Čiđđâdioksid meeri tain meecijn lii viehâ ucce, mutâ ton-uv meereest lii stuorrâ vaiguttâs páihálii šoŋŋâdâhân. Páihálâš šoŋŋâdâh muttoo ain koškásubbon já kumebin meccipyelimij keežild.” Taalas iätá meid, ete pyelimij mield puáttee liegâsvuotâpááruh lasetteh piegâid, moh taheh tuulâi časkâdem ain vaigâdubbon.

Käldeeh:

– Kreetan maastopalot saatu hallintaan – suomalaisten suosimalla alueella roihusi suuri maastopalo (yle.fi)

– Liian kuuma loma (yle.fi)

– Ruotsin radio: Metsäpalot alkoivat Kreikassa – historian lämpimin talvi kasvatti paloriskiä (www.maaseuduntulevaisuus.fi)

Kove: Lotus R (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....