Kreika meccipyelimeh láá viijmâg rávhudâm

Iŋádâhtuulah láá väividâm Kreika sehe nannaam peln já suolluin. Ovdâmerkkân Kreika uáivikaavpug Ateena pirrâ cokkânii maaŋgah pyelimeh moonnâm oholoopâ. Maaŋgah tááluh já autoh puollii, mutâ luhhoost puálualmaah luhostuvvii raijiđ tuulâ kaavpug ulguubel.

Meid Kreika stuárráámus suálui Kreeta kaartâi meccipuálui uhren. Syemmilij pivnohis luámučuosâttâh Kreetast puállái vijđáht moonnâm ohhoost. Aftonbladet-aavis mield kuuđâ siijdâst kolgii evakuistuđ ulmuuh, já levâneijee tuulâ orostitmân tarbâšuvvojii 150 puálualmajid. Ton lasseen helikoptereh kirdettuvvojii pyellimsajan cirgáttiđ čääsi pyelimij oolâ. Suomâ Ateena ambassaad mield Kreeta pyelimeh iä lamaš tagarijn kuávluin, kost toh liččii lamaš varâliih páiháláid ulmuid teikkâ turistáid.

Meccipyelimeh láá kivsedâm ulmuid já luándu Koskâmeerâ eres-uv suolluin sehe Tuurkist.

Meccipyelimij suijân láá pakkâseh, moh láá kuškâdâm maadânuorttii Euroop meecijd. Moonnâm tälvi lâi puoh lieggâsumos Kreika historjást, ađai tobbeen ollâ liegâsvuođah láá kuškâdâm meecijd jo kuhháá. Meid taan keesi šooŋah láá tovâttâm vädisvuođâid Koskâmeerâ riddostaatáid. Ovdâmerkkân Kreetast mittedui kesimáánust taggaar liegâsvuotâ ko 44,5 cekkid, mut meid Nannaam-Kreikka já Turkki láá killám pakkâ šooŋâi tiet majemui aaigij.

Koške eennâm lii ideaal tuulâ leevvânmân, já tondiet šadoh já roskeh cokkâneh älkkeht. Toin naalijn tullâ piäsá levâniđ jotelávt. Meid korrâ piegah láá levâttâm tuulâ eromâšávt Kreikkaast.

Meccipyelimeh iä lah Maadâ-Euroopân uđđâ äšši. Ovdâmerkkân moonnâm keesi Kreikka kaartâi evakuistiđ paijeel 30 000 olmožid Kreeta suollust iŋádâhtuulâi tiet. Iäge meccipyelimij meeri lah kiäppánmin, jis šoŋŋâdâhnubástus juátkoo siämmáin liävttoin. Maailm áimutieđâ seervi (WMO) njunoščällee Petteri Taalas muštâlij Yle aamun moonnâm ive Kreika meccipyelimijn: ”Čiđđâdioksid meeri tain meecijn lii viehâ ucce, mutâ ton-uv meereest lii stuorrâ vaiguttâs páihálii šoŋŋâdâhân. Páihálâš šoŋŋâdâh muttoo ain koškásubbon já kumebin meccipyelimij keežild.” Taalas iätá meid, ete pyelimij mield puáttee liegâsvuotâpááruh lasetteh piegâid, moh taheh tuulâi časkâdem ain vaigâdubbon.

Käldeeh:

– Kreetan maastopalot saatu hallintaan – suomalaisten suosimalla alueella roihusi suuri maastopalo (yle.fi)

– Liian kuuma loma (yle.fi)

– Ruotsin radio: Metsäpalot alkoivat Kreikassa – historian lämpimin talvi kasvatti paloriskiä (www.maaseuduntulevaisuus.fi)

Kove: Lotus R (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijest: Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstuv

Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstâheehid Wienist. Meiddei taan semifinalist jootkân pessii love enâmid. Sätioornigist almottum tiäđu mield jootkân pessii čuávuvááh enâmeh: Bulgaria (Dara – Bangaranga)....

Tälviolympialiih 2030 uárne­juvvojeh Ranska Aalpâin

Meiddei čuávuvááh tälviolympialiih tuállojeh Euroopist. Toh uárnejuvvojeh Ranska Aalpâin kuovâmáánu 1.–17. peeivi 2030. Taat lii niäljád kerdi ko Ranska tuáimá olympialij išedin. Ovdebááh olympialiih...

Toimâtteijest: Suomâ ovdánij euroviisui finalân – Sämikielâg viisufanih árvuš­tâllii pittáid

Suomâ euroviisuovdâsteijeekyevtis Pete Parkkonen já Linda Lampenius lává ovdánâm finalân, mii tuálloo lávvárduv Wienist. Suomâ väljejui finalân nubben enâmin love eennâm juávhust. Suomâ lasseen finalist...

Sigga-Marja Maggan lii mieđettum Suomâ Tieđâ­akatemiai Risto Pelkonen ‑olmooš­vuoigâd­vuotâ­palhâšume

Ive 2026 Risto Pelkonen ‑olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume lii finnim FT dooseent Sigga-Marja Magga Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist. Sun palhâšui pargostis sämmilij totkei vuoigâdvuođâi já tiettuu rijjâvuođâ oovdedmist. Palhâšume...

Euroviisuh uárne­juvvojeh Wienist Nuorttâ­riijkâst – Mikkâl Morottaja čielgee fiinaal anarâškielân

Taanihásiih euroviisuh uárnejuvvojeh Wienist Nuorttâriijkâst Wiener Stadthallest. Tijmái euroviisui vyeittee lâi JJ adai Johannes Pietsch, kote puovtij kištoid jieijâs enâmân pitáinis Wasted Love. Taat...