Laapist savâstâlloo Pride-liiputmist

Majemui iivij maaŋgâin Laapi kieldâin lii savâstâllum Pride-liiputmist.

Kesimáánu 3. peeivi 2024 Aanaar kieldâhaldâttâs meridij, ete kieldâ ij ááigu liputtiđ Pride-liipu taan váldustivrâpaje. Aanaar nuorâistivrâ lâi ideistám alguu, mast iävtuttui, ete Aanaar kieldâ liputtičij Pride-liipu aalmugijkoskâsii Pride-peeivi 28.6. já Pride Inari -peeivi.

Aanaar kieldâ váldustiivrâ jesâneh Heli Palolahti, Jaana Seipiharju já Maire Puikko torjuu nuorâistiivrâ alguu. Seipiharju muštâl, ete sun já iärráseh, kiäh torjuu Pride-liipu liputtem, aneh nuorâistiivrâ alguu tergâdin, já sij tuáivuh, ete fáddá ličij kieđâvuššâmnáál meid čuávuváá váldustivrâpaje. Palolahti, Seipiharju já Puikko pivdii, ete pevdikiirján merkkejuuččij sii uáivil, ete Pride-liputtem lii tergâd oovtâviärdásâšvuođâ tááhust.

Aanaar kieldâhovdâ Tommi Kasurisii mield suijân lii ive 2022 kieldâhaldâttâs miärádâs, mii lii vala vyeimist. ”Vuoiŋâ lii tággáár, ete kieldâ puáhtá kale mudoi leđe fáárust Pride-tábáhtuumijn, nuuvtko mij lep-uv lamaš nuorâistiivrâ peht, mutâ liputtem lii vaigâdis fáddá”, Kasurinen iätá. Vädisvuottân lii tot, et kost rääji lii talle ko saahâ lii uđđâ liputtempeeivij tuhhitmist. ”Jis mottoom eres juávkku iävtuttičij liputtem, te tom-uv kolgâččij tuhhiittiđ.”

Ive 2023 meiddei Ucjuuvâ kieldâhaldâttâs meridij, ete kieldâ ij liiput Pride-liipu. Kesimáánu 10. peeivi 2024 kiinii kuittâg keesij Pride-liipu kieldâtoimâttuv lippustáágun. Ucjuuvâ kieldâ vaaldij liipu meddâl jo siämmáá peeivi. ”Tastko Pride-liputtem ij lah vala virgálávt tuhhiittum mii kieldâst, te lâi vijsásub väldiđ liipu meddâl kieldâtoimâttuv lippustáágust”, Ucjuuvâ kieldâhovdâ Päivi Kontio iätá.

Motomeh Laapi kieldah liputteh Pride-liipu. Ruávinjaargâst liputtem tábáhtuvá Pride- já Arctic Pride -peeivij. Ruávinjaargâ kaavpughaldâttâs meridij ääšist ive 2022. Siämmáá ive meiddei Kittâl kielâhaldâttâs tuhhiittij Pride-liputtem. Muoniost Pride-liputtem aalgij ive 2023, já Pello váldustivrâ tuhhiittij tom njuhčâmáánust 2024. Iänáduvvâst lâi Pride-liputtem Säämi Pride ääigi, mutâ kieldâ ij lah vala toohâm virgálii miärádâs ääšist.

”Jyehi kieldâ meerrid jieš liiputmist, mutâ muu mielâst ličij pyeri, ete maaŋgah kieldah uásálistáččii Pride-liiputmân”, Muonio kieldâhovdâ Laura Enbuska-Mäki iätá.

Käldee:

– Pride-lippu hilattiin salkoon salaa Utsjoella, Inarissa liputus torpattiin – moni Lapin kunta antaa lipun liehua (yle.fi)

Kove: FinnishGovernment (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kođđeemblogi lii tääl Tuoijumblogi

Anarâš aavis uđđâsumos blogist adai Kođđeemblogist lii šoddâm Tuoijumblogi. Nubástus suijân lii tot, ete kođđeem lii ohtuunis viehâ räijejum fáddá ige tast čalluu nuuvt...

Jurduuh anarâškielâ kirjálâš­vuođâ máttátmân já tooimâtmân

Kirjálâšvuođâ máttááttem ollâopâttuvvâst Oulu ollâopâttuvvâst lii olášittum uđđâ kurssâ anarâškielâ máttááttâsâst: Anarâškielâlâš kirjálâšvuotâ. Kuursâ máttáátteijen lam toimâm mun, Marja-Liisa Olthuis. Taat lii lamaš viiđâ uáppučuággá...

Tuhháát artikkâl aavis

Anarâš aavis, Suomâ áinoo sämikielâg aavis, almostui vuosmuu tove njuhčâmáánu kuuđâd peeivi 2023. Tastmaŋa tot lii ”lekkâm maailm anarâškielân” tego kielâtotkee Annika Pasanen valdâlij...

Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast

Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast, čáálá The Independent ‑lostâ. Ton mield Viestâr-Bengal uásistaatâst láá vuottum vittâ virus tovâttem puáccámtábáhtus. Aainâs-uv oovtâ pyeccee tile lii loostâ...

Njunošminister Orpo kollij Kiinast – savâstâlmij váldu­fáddán Ukraina já kavpâšem

Njunošminister Petteri Orpo kolliistâlâi algâohhoost Kiinast uáivikaavpug Pekingist. Vuossaargâ sun teeivâi Kiina kävppiminister Wang Wentaoin já uápásmui meid Peking Kieldum kaavpugân, mii lâi ovdil...