Mađhâšeijeekirdemmaašin Kaleva lii viijmâg kavnum

Eestieennâmlâš puohčâmfirma omâstem puohčâmroboteh láá kavnâm syemmilii mađhâšeijeekirdemmaašin Kaleva Suomâluovtâst suullân 30 kilomeetter keččin Tallinnast Eestieennâm kuávlučaasijn. Kirdemmaašin lii meerâ ponneest suullân 75 meetter kieŋŋâlvuođâst Keri čuovâtornâsuolluu aldasijn. Tot kavnui kesimáánu 5. peeivi 2024.

Syemmilâš kirdemfinnodâh Aero omâstij Kaleva, mii kiirdij pärttipeeivi 14.6.1940 Tallinnast Helsigân. Kirdemkiäinu lâi aaibâs táválâš, já Kaleva lâi kirdám tom ovdil-uv. Kyehti sovjetlittolii pommikirdemmaašin vuordii Kaleva Suomâluovtâ paajaabeln. Nubbe tain paajij váruttâspääččim, mutâ Kaleva joođhij määđhi. Pommikirdemmašineh paččii Kaleva 50 meetter keččin, já mađhâšeijeekirdemmaašin puállái. Kaleva skuvgááttij vuálus meerân.

Kaleva puoh oovce mađhâšeijed jammii kirdempäärtist, iäge rummâšeh lah kuássin kavnum. Kaleva mieldi merâpoonán vuájui meiddei ennuv diplomaatpostâ. Eestieennâmliih kuálásteijeekárbáh nurrii meerâ alne kobđoo tävirijd, mutâ sovjetlittolii čääsivuálááškárbá almaidâh tuáhánvaaldij taid olssis.

Mađhâšeijeekirdemmaašin Kaleva lii lamaš lappum ive 1940 rääjist. Suomâ áimujotolâhmuseo iävtutátulâšjuávkku usâškuođij lappum kirdemmaašin tállán ko Sovjetlitto pieđgânij 1990-lovo aalgâst. Eestieennâmlâš puohčâleijee Kaido Peremees poođij fáárun tutkâmuššáid ihetuhháát jorgálduvvâst. Suu mielâst lâi uáli jo máhđulâš, et Sovjetlitto lâi jo pajedâm kirdemmaašin merâponneest, já tondiet loppâloopâst sun lopâttij uuccâm.

Vyesimáánust 2024 puohčâleijee Peremees usâškuođij lappum Kaleva uđđâsist, tastko sun lâi eidu kavnâm nube maašin, mii lâi lappum Tallinna já Helsig kooskâst ive 1935. Peremees keevtij tuođâšteijei ciälkkámušâid iššeen. Tuođâšteijeeh lijjii Kaleva koččâmsaje kävnee, Keri merâradiosajattuv hovdâ já suu išedeijee. Tuođâšteijei ciälkkámušâi lasseen sust lâi meiddei uđđâ teknologia iššeen. Peremees tuubdâi ponneest orroo kirdemmaašin maali uđđâ videoin, maid puohčâmroboteh lijjii váldám. Malli lâi siämmáš ko Kaleva-uv ađai Junkers Ju-52-3/m. ”Siämmáá saajeest iä vissâ liččii kyehti vuájum Junkers”, jurdâččij Peremees. Sun vuolgâttij videoid Suomâ áimujotolâhmuseon já Eestieennâm merâmuseon.

Suomâ áimujotolâhmuseo intendent Matias Laitinen lii uáli jo vises tast, et merâponneest orroo kirdemmaašin lii Kaleva. Eestieennâm kuávlučaasijn láá kale kavnum motomeh saksaliih Junkers-maali kirdemmašineh. Ij lah kuittâg oskottettee, et saksalâš kirdemmaašin ličij koččâm vuálus siämmáá sajan, kuus mađhâšeijeekirdemmaašin Kaleva koočâi. ”Kávnussaje tuáimá tuođâštâssân”, intendent Laitinen iätá.

Käldee:

– Matkustajalentokone Kaleva on löytynyt – oli kateissa yli 80 vuotta (www.hs.fi)

Kove: Neittamo (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...