Mađhâšeijeekirdemmaašin Kaleva lii viijmâg kavnum

Eestieennâmlâš puohčâmfirma omâstem puohčâmroboteh láá kavnâm syemmilii mađhâšeijeekirdemmaašin Kaleva Suomâluovtâst suullân 30 kilomeetter keččin Tallinnast Eestieennâm kuávlučaasijn. Kirdemmaašin lii meerâ ponneest suullân 75 meetter kieŋŋâlvuođâst Keri čuovâtornâsuolluu aldasijn. Tot kavnui kesimáánu 5. peeivi 2024.

Syemmilâš kirdemfinnodâh Aero omâstij Kaleva, mii kiirdij pärttipeeivi 14.6.1940 Tallinnast Helsigân. Kirdemkiäinu lâi aaibâs táválâš, já Kaleva lâi kirdám tom ovdil-uv. Kyehti sovjetlittolii pommikirdemmaašin vuordii Kaleva Suomâluovtâ paajaabeln. Nubbe tain paajij váruttâspääččim, mutâ Kaleva joođhij määđhi. Pommikirdemmašineh paččii Kaleva 50 meetter keččin, já mađhâšeijeekirdemmaašin puállái. Kaleva skuvgááttij vuálus meerân.

Kaleva puoh oovce mađhâšeijed jammii kirdempäärtist, iäge rummâšeh lah kuássin kavnum. Kaleva mieldi merâpoonán vuájui meiddei ennuv diplomaatpostâ. Eestieennâmliih kuálásteijeekárbáh nurrii meerâ alne kobđoo tävirijd, mutâ sovjetlittolii čääsivuálááškárbá almaidâh tuáhánvaaldij taid olssis.

Mađhâšeijeekirdemmaašin Kaleva lii lamaš lappum ive 1940 rääjist. Suomâ áimujotolâhmuseo iävtutátulâšjuávkku usâškuođij lappum kirdemmaašin tállán ko Sovjetlitto pieđgânij 1990-lovo aalgâst. Eestieennâmlâš puohčâleijee Kaido Peremees poođij fáárun tutkâmuššáid ihetuhháát jorgálduvvâst. Suu mielâst lâi uáli jo máhđulâš, et Sovjetlitto lâi jo pajedâm kirdemmaašin merâponneest, já tondiet loppâloopâst sun lopâttij uuccâm.

Vyesimáánust 2024 puohčâleijee Peremees usâškuođij lappum Kaleva uđđâsist, tastko sun lâi eidu kavnâm nube maašin, mii lâi lappum Tallinna já Helsig kooskâst ive 1935. Peremees keevtij tuođâšteijei ciälkkámušâid iššeen. Tuođâšteijeeh lijjii Kaleva koččâmsaje kävnee, Keri merâradiosajattuv hovdâ já suu išedeijee. Tuođâšteijei ciälkkámušâi lasseen sust lâi meiddei uđđâ teknologia iššeen. Peremees tuubdâi ponneest orroo kirdemmaašin maali uđđâ videoin, maid puohčâmroboteh lijjii váldám. Malli lâi siämmáš ko Kaleva-uv ađai Junkers Ju-52-3/m. ”Siämmáá saajeest iä vissâ liččii kyehti vuájum Junkers”, jurdâččij Peremees. Sun vuolgâttij videoid Suomâ áimujotolâhmuseon já Eestieennâm merâmuseon.

Suomâ áimujotolâhmuseo intendent Matias Laitinen lii uáli jo vises tast, et merâponneest orroo kirdemmaašin lii Kaleva. Eestieennâm kuávlučaasijn láá kale kavnum motomeh saksaliih Junkers-maali kirdemmašineh. Ij lah kuittâg oskottettee, et saksalâš kirdemmaašin ličij koččâm vuálus siämmáá sajan, kuus mađhâšeijeekirdemmaašin Kaleva koočâi. ”Kávnussaje tuáimá tuođâštâssân”, intendent Laitinen iätá.

Käldee:

– Matkustajalentokone Kaleva on löytynyt – oli kateissa yli 80 vuotta (www.hs.fi)

Kove: Neittamo (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin...

Sämitige stivrâ lii meridâm 193 000 euro vuáháduttemtooimâin

Sämitige stivrâ lii kieđâvuššâm ive 2025 vuáháduttemtooimâid uđđâ šiäštusume vuáđuld. Suomâ haldâttâs lii meridâm čuoppâđ Sämitige kulttuurjiešhaldâšem ruttâdem 193 000 euro verd. Porgemáánust staatâvarijministeriö iävtuttem...

Viljâleijee peivikirje: pihlejášnjálgáh já majemuš peivi piäldust

Čohčâmáánu algâ lâi uáli jo liegâs meid Oulust. Táválávt mun čuávum jo porgemáánust, lii-uv liegâsvuotâ monâmin liijgás vuálus. Ferttee-uv nuurrâđ majemuid páávuid piäldust já...

Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá...

Anarâš aavis lii finnim ruttâdem

Staatârääđi lii mieđettâm 60 000 eurod Anarâškielâ siärván Anarâš aavis várás. Ruttâdem luávdá ive 2024 koloid. Anarâškielâ servi lâi uuccâm 80 000 eurod. Staatâtoorjâ...