Šoŋŋâdâhnubástus siävut luándu já vaaigut šlaajâi eellimpirrâsân

Šoŋŋâdâhnubástus siävut luándu táválii tooimâ. Nubástus vaaigut toos, ete šadoi šoddâmpaje lii kuhheeb ko ovdil. Meid maaŋgâlágánij iälánij aktivlâšvuođâ äigi lii kukkom šoŋŋâdâhnubástus tiet. Ohtâ taggaar iäláán lii puŋkki.

Tuurku ollâopâttuv biodiversiteetoovtâduv professor Ilari Sääksjärvi muštâl, maht tááláá ääigi puŋkkipaje lii čuuvtij kuhheeb ko ovdil. ”Puŋkkipaje álgá tolemustáá kuovâ-njuhčâmáánust já pištá motomijn kuávluin skammâ-juovlâmáánu räi. Tot lii čuuvtij kuhheeb ko ovdil. Ulmui tovâttem šoŋŋâdâhnubástus vaaigut luándun já siävut tom”, muštâl Sääksjärvi.

Puuŋkih já Suomâ eres elleešlaajah láá hárjánâm kolmâ šoŋŋâdâhân, mutâ šoŋŋâdâhnubástus keežild šoŋŋâdâh lieggân. Lieggânem tiet lieggâ pajeh kukkoh ubâ Suomâst, meid tavveen. Taan suujâst tave-Suomâst láá tagareh eellimpirrâseh, moh puátteevuođâst sättih lappuđ ollásávt. Tagareh láá ovdâmerkkân ollâpolsâjeegih já tuoddârij muotâtiälhuh. Eellimpirrâsij lappum vaaigut ennuv šaddo- já elleešlaajâi piergiimân. Professor Sääksjärvi muštâl-uv: ”Vaidâlittee kale tot meerhâš tom, ete maaŋgâi tavveen iälusteijee šlaajâi piergim lii tuođâi vaigâdub.”

Šoŋŋâdâhnubástus ij toovât tuše ellee- já šaddošlaajâi lappum. Tondiet Suomân puátih meid uđđâ šlaajah. Toh láá táválávt nuuvt kočodum generalistšlaajah, moh piergejeh pyereest maaŋgâlágánijn pirrâsijn – meiddei kolmâ kuávluin. Ton lasseen uđđâ šlaajah pasteh sirdâšuđ älkkeht Suomân jo-uv ohtuu teikkâ oovtâst eres šlajâiguin, muštâl Sääksjärvi. Professor juátká: ”Taat toovvât luándu homogenisistem Suomâst ađai tom, et mii šlaajah sulâstitškyetih ain eenâb já eenâb nubijdis. Nubij sanijguin šlaajâin, moh láá táváliih tavveen, älgih leđe koskâeurooplij šlaajâi jiešvuođah. Tot ij lah pyeri äšši luándu maaŋgânálásâšvuođâ tááhust.”

Käldee:

– Professori: Punkki­tilanne on ”räjähtänyt käsiin” ilmaston­muutoksen takia (www.hs.fi)

Kove: Emma Gahmberg

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska áigu luoppâđ ”vaanhimtohálâšvuođâ” iskosijn ruánááeennâmlijn perruin

Tanska haldâttâs lii almottâm, ete tot áigu luoppâđ kištâlemvuálásij "vaanhimtohálâšvuođâ" iskosij kevttimist tagarijn Tanskaast ässee ulmuin, kiäin lii ruánááeennâmlâš tuávááš. Taah psykologisiih iskoseh läävejeh...

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...