Šoŋŋâdâhnubástus siävut luándu táválii tooimâ. Nubástus vaaigut toos, ete šadoi šoddâmpaje lii kuhheeb ko ovdil. Meid maaŋgâlágánij iälánij aktivlâšvuođâ äigi lii kukkom šoŋŋâdâhnubástus tiet. Ohtâ taggaar iäláán lii puŋkki.
Tuurku ollâopâttuv biodiversiteetoovtâduv professor Ilari Sääksjärvi muštâl, maht tááláá ääigi puŋkkipaje lii čuuvtij kuhheeb ko ovdil. ”Puŋkkipaje álgá tolemustáá kuovâ-njuhčâmáánust já pištá motomijn kuávluin skammâ-juovlâmáánu räi. Tot lii čuuvtij kuhheeb ko ovdil. Ulmui tovâttem šoŋŋâdâhnubástus vaaigut luándun já siävut tom”, muštâl Sääksjärvi.
Puuŋkih já Suomâ eres elleešlaajah láá hárjánâm kolmâ šoŋŋâdâhân, mutâ šoŋŋâdâhnubástus keežild šoŋŋâdâh lieggân. Lieggânem tiet lieggâ pajeh kukkoh ubâ Suomâst, meid tavveen. Taan suujâst tave-Suomâst láá tagareh eellimpirrâseh, moh puátteevuođâst sättih lappuđ ollásávt. Tagareh láá ovdâmerkkân ollâpolsâjeegih já tuoddârij muotâtiälhuh. Eellimpirrâsij lappum vaaigut ennuv šaddo- já elleešlaajâi piergiimân. Professor Sääksjärvi muštâl-uv: ”Vaidâlittee kale tot meerhâš tom, ete maaŋgâi tavveen iälusteijee šlaajâi piergim lii tuođâi vaigâdub.”
Šoŋŋâdâhnubástus ij toovât tuše ellee- já šaddošlaajâi lappum. Tondiet Suomân puátih meid uđđâ šlaajah. Toh láá táválávt nuuvt kočodum generalistšlaajah, moh piergejeh pyereest maaŋgâlágánijn pirrâsijn – meiddei kolmâ kuávluin. Ton lasseen uđđâ šlaajah pasteh sirdâšuđ älkkeht Suomân jo-uv ohtuu teikkâ oovtâst eres šlajâiguin, muštâl Sääksjärvi. Professor juátká: ”Taat toovvât luándu homogenisistem Suomâst ađai tom, et mii šlaajah sulâstitškyetih ain eenâb já eenâb nubijdis. Nubij sanijguin šlaajâin, moh láá táváliih tavveen, älgih leđe koskâeurooplij šlaajâi jiešvuođah. Tot ij lah pyeri äšši luándu maaŋgânálásâšvuođâ tááhust.”
Käldee:
– Professori: Punkkitilanne on ”räjähtänyt käsiin” ilmastonmuutoksen takia (www.hs.fi)
Kove: Emma Gahmberg