Eevnih mikrofonij akustiik inspiraation?

Muotâ lii suddâm Anarist, já tivreh láá maccâm luándun – já nuuvt eevnih-uv.

Ovtâstum staatâi New Yorkist leijee Binghamton ollâopâttuv akustiiktotkeeh láá tutkâm tom, maht eevniviermi reagist jienân. Tutkâmušâi puáđus lii tot, ete eevniviermih reagisteh jienân siämmáánáál ko áimučalmaah. Binghamton totkee Ronald Miles oovdânpuovtij tutkâmušpuátusijd Ovtâstum staatâi já Kanada akustiiktutkâmušâi seervij ohtsâščuákkimist vyesimáánust.

Stuárráámus uási tiivrijn kevttih siemin soksâmáid teikkâ jieijâs antenijd toos, et toh kuleh jienâid. Soksâmeh já anteneh reagisteh ááimu lihâstâssáid áimukiedist iäge jienâ teddui tego ulmuuh. Eevniviermih láá váhá tego eevnij peeljih, já toh išedeh eevnijd kuullâđ. Viermih tuáimih siämmáánáál ko tiivrij soksâmeh teikkâ anteneh.

Binghamton ollâopâttuv totkeeh čuojâttii jienâid 1 Hz:ist 50 kHz:ân. Talle eevniviermi lihâstuvah mitteduvvojii spoorrânmittáráin, já viermi lihâdij siämmáá jotelávt ko áimukiedi čalmaah-uv.

Idea toos, ete eevniviermij reagistemvuovijd puávtáččij kevttiđ mikrofonij akustiik oovdedmist, šoodâi ko Binghamton išeprofessor lâi väzzimin olgon já huámmášij, maht eevniviermi reagist piegân. Talle šoodâi juurdâ, ete ličij pyeri tutkâđ tom, maht eevniviermi reagist jienân. Eevniviermijd ij puávtáččii kevttiđ mikrofonijn, já totkee Miles pahudij-uv: ”Tastko eevnisilkke lii tiäđust-uv eevnij rähtim materiaal, te ij lah máhđulâš siskálmittiđ tom miljardáid mikrofonáid, moh valmâštuvvojeh jyehi ive.” Sun joođhij vala, ete: ”Tot kuittâg máttát mijjân ennuv tast, magareh meekaanliih jiešvuođah tarbâšuuččii mikrofoonijn, já eidu toh jiešvuođah puávtáččii inspiristiđ aaibâs uđđâ microfonmaalij rähtimist.”

Láá jo keksejum tagareh mikrofoneh, moh tuáimih čalmaašliävttoin táválij mikrofonij saajeest. Kuittâg jis Binghamton totkeeh pasteh anneeđ eevniviermijd ävkkin uđđâ mikrofonij rähtimist, te ličij tot uálilágán áigápuátu.

Käldeeh:

– Hämähäkit kuulevat seiteillään – uudet havainnot voivat auttaa mikrofonien kehityksessä (www.hs.fi)

– A spider silk sound system: Webs match acoustic particle velocity for long-distance sound detection (phys.org)

– Spider silk sound system (www.sciencedaily.com)

Kove: pixelia (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...