Taan kiiđâ majemuu Anarâš eehid fáddán lâi kiđđâjuhle

Tuorâstuv 6.6.2024 tollui Anarâš eehid Säämi máttááttâskuávdáá Laasikuáđist Anarist. Eehid teeman lâi kiđđâjuhle. Ehidân uásálistii ohtsis 18 anarâškielâ sárnod. Juhle aalgij ko Iiris Kangas, Miina Seurujärvi já Henna Tervaniemi tiervâttii puohâid fáárun tábáhtusân.

Čižetpeln uálgispel: Iiris Kangas, Miina Seurujärvi já Henna Tervaniemi

Aaibâs eehid aalgâst Anarâškielâ servi adelij skeeŋkâ Ritva Kangasniemin kijttosin stuorrâ já merhâšittee pargoost anarâškielâlij párnái já anarâškielâ oovdân. Kangasniemi lii porgâm kuhháá Aanaar kielâpiervâlist. Skeŋkkân sun uážui muorâst rahtum čevečiiŋâ já skeŋkkâkoortâ raavâdviäsun.

”Mun lam olâttum. Mun jiem tiättám tast maiden, jiemge lamaš vyerdimin taggaar”, Ritva Kangasniemi eeđâi. 

Ritva Kangasniemi já suu uđđâ čevečiŋŋâ

Säämi máttááttâskuávdáš uárnee oovtâst Anarâškielâ servijn Anarâš ehidijd. Ehideh láá uárnejum jo kuhháá. Kihheen tábáhtuumeest ij máttám ettâđ, et kuás vuosmuš virgálâš Anarâš eehid ličij lamaš, mutâ ehideh láá uárnejum jo aainâs-uv love ihheed. Ehidij historján čäähih maaŋgâláváneh fáádáh tegu tiätukišto, kietâtyejieehid já myerjimokke. Lávlumehideh já koldem láá pááccám maaŋgâi mielân suotâs tábáhtussân. Koldem lâi eromâš suotâs, tastko talle puovtij leđe olgon. Meiddei juovlâjuhleh láá lamaš hitruuh. Eromâš hävskis mušto lâi tot, ko juovlâjuuhlán poođij meid juovlâäijih. 

Taan kiiđâ majemuu Anarâš ehidist lâi saahâ maaŋgâlávánijn aašijn. Mottoom peevdist ulmuuh sarnuu škovlâlij luámust, já nube peevdist vist lâi saahâ muštoin kielâpiäjust já -piervâlist sehe peivikiäjui puátteevuođâst. Lâi huolâ tast, et maht ärbipurrâmušpeivijd kiävá, ko Piäju já Piervâl värrejeh uđđâ škovlârakânâsân, iäge lah innig siämmáálágáneh mälistemmáhđulâšvuođah. ”Kal mun oskom, et motomin uážžu mälistiđ”, Kangasniemi iätá. Sun ana tom kuittâg-uv šaalin, et ärbipurrâmušpeeivijd ij pyevti toollâđ siämmáánáál ko ovdil.

Ehidijn láá ain fáárust maaŋgâláváneh anarâškielâ sárnooh – uccpárnááh já puárásub ulmuuh. Motomáid taat Anarâš eehid lâi vuosmuš kerdi, mutâ motomeh lijjii uásálistám ehidáid jo maŋgii. 

”Lii eromâš tehálâš, et mottoomláván siärvádâhmeeinig piso”, Suvi King muštâl. ”Tuoivân lii, et taat ärbivyehi jotkuuččij”. King lii meiddei jieš ornim muáddi eehid. Sun lasseet vala, et tábáhtume jođetteijeid ličij tárbu. Ovdil motomeh anarâškielâuáppeeh láá ornim ehidijd, mutâ tääl ko anarâškielâ uápuh iä innig lah pääihi alne, te ehidijd-uv lii vaigâdub orniđ. ”Anarâš ehideh láá hirmâd tergâdis tábáhtumeh”, King iätá.

Koveh: Emma Gahmberg

Kommenteh

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...