Arktisâš kuávlu lihmee-uv kulmii nuuvt jotelávt ko eres kuávluh maailmist

Syemmiliih totkeeh oinii kyehti ive tassaaš almostum tutkâmušâst, ete arktisâš kuávlu lihmee joba neljii jotelubbooht ko maailm eres kuávluh, veikkâ ovdil lihmimjotteelvuotâ lâi 2–3-kiärdásâš.

Arktisâš kuávlu lii kuávlu, mii páácá näpikiärdu siisâ. Totkeeh tárkkojii liegâsvuođâ mulsâšuddâm iivij 1979–2021.

Nature-tieđâloostâst almostum uđđâ tutkâmušâst totkeeh selvâttii suujâid korrâ lihmiimân. Tutkâmuš mield luándulâš mulsâšuddâm čielgee tuše oovtâ niäljádâsuási lihmiimist. Neeljikiärdásâš lihmimliähtu arktisii kuávlust ij lah pisovâš peic koskâpuddâsâš.

Tutkâmuš mield lihmim šoodâi jotelubbon nk. maasâdlabdosalmonij tiet. Tággáár lii merâjieŋâ suddâm, mast čuávu tot, ete čääsi liegâsvuotâ já lahtâvuotâ peesih áimukiärdán. Jieŋâttemes já kuovgis čäsuáivi vist kuohtuuh njameh eenâb liegâsvuođâ ko taggaar meerâ, mast ličij vala jieŋâ.

”Puátusist lii kuittâg pyeri-uv peeli. Tastko luándulâš šoŋŋâdâhnubástus lii nanodâm Arktis lihmim, te lii vyerdimist, ete siämmááh luánduvyeimih tuáimih nubij-uv kulij, já toh ucedeh ulmui tovâttem lihmim”, čáálá Áimutieđâlágádâs totkee Mika Rantanen.

Ko luándulii mulsâšuddâm vaikuttâs kepiduvvoo, te arktisâš kuávlu lihmee kulmii nuuvt jotelávt ko Eennâmpáálu koskâliegâsvuotâ. Taam lihmim láá tovâttâm ulmuuh.

”Tutkâmuš puáđus ij meerhâš tom, ete šoŋŋâdâhnubástus ličij macâttum. Lihmim lii vala-uv jotelis proosees”, iätá Rantanen.

Käldee:

– Arktinen alue lämpeneekin kolme kertaa nopeammin kuin muu maailma (yle.fi)

Kove: Gary Bembridge (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...