Syemmiliih totkeeh oinii kyehti ive tassaaš almostum tutkâmušâst, ete arktisâš kuávlu lihmee joba neljii jotelubbooht ko maailm eres kuávluh, veikkâ ovdil lihmimjotteelvuotâ lâi 2–3-kiärdásâš.
Arktisâš kuávlu lii kuávlu, mii páácá näpikiärdu siisâ. Totkeeh tárkkojii liegâsvuođâ mulsâšuddâm iivij 1979–2021.
Nature-tieđâloostâst almostum uđđâ tutkâmušâst totkeeh selvâttii suujâid korrâ lihmiimân. Tutkâmuš mield luándulâš mulsâšuddâm čielgee tuše oovtâ niäljádâsuási lihmiimist. Neeljikiärdásâš lihmimliähtu arktisii kuávlust ij lah pisovâš peic koskâpuddâsâš.
Tutkâmuš mield lihmim šoodâi jotelubbon nk. maasâdlabdosalmonij tiet. Tággáár lii merâjieŋâ suddâm, mast čuávu tot, ete čääsi liegâsvuotâ já lahtâvuotâ peesih áimukiärdán. Jieŋâttemes já kuovgis čäsuáivi vist kuohtuuh njameh eenâb liegâsvuođâ ko taggaar meerâ, mast ličij vala jieŋâ.
”Puátusist lii kuittâg pyeri-uv peeli. Tastko luándulâš šoŋŋâdâhnubástus lii nanodâm Arktis lihmim, te lii vyerdimist, ete siämmááh luánduvyeimih tuáimih nubij-uv kulij, já toh ucedeh ulmui tovâttem lihmim”, čáálá Áimutieđâlágádâs totkee Mika Rantanen.
Ko luándulii mulsâšuddâm vaikuttâs kepiduvvoo, te arktisâš kuávlu lihmee kulmii nuuvt jotelávt ko Eennâmpáálu koskâliegâsvuotâ. Taam lihmim láá tovâttâm ulmuuh.
”Tutkâmuš puáđus ij meerhâš tom, ete šoŋŋâdâhnubástus ličij macâttum. Lihmim lii vala-uv jotelis proosees”, iätá Rantanen.
Käldee:
– Arktinen alue lämpeneekin kolme kertaa nopeammin kuin muu maailma (yle.fi)
Kove: Gary Bembridge (Wikimedia Commons)