Louhivesist šoddii kuhes ääigi maŋa oppeet saimaa­nuárju­čiivgah

Louhivesist Mikkelist láá maaŋgâlov ive maŋa oppeet šoddâm saimaanuárjučiivgah. Rävissaimaanuárjuh lijjii oinum Louhivesist jo muádi ive ääigi, mut taan kiiđâ huámmášui, et nelji nuárjučiivgâ lijjii šoddâm kuálástemraijimkuávlui ulguubel teikkâ tai räjikuávluin. IJP-kuávdáš áigu forgâ algâttiđ ráđádâlmijd čäcikuávlu omâsteijee uásálâškudijguin kuálástemraijimkuávlu viijđedmist.

IJP-kuávdáá tiäđáttâs mield nuárjučiivgâi cevzim váátá viermikuálástemkiäldu syeinimáánu räi. Ton lasseen nuárjoid vaarâliih pivduseh kolgâččii kielduđ pirrâ ive.

Tave-Savo IJP-kuávdáá njunoš kyelituáluäššitobdee Teemu Hentinen iätá, et Louhivesi lii pivnohis kuálástemkuávlu keessiv. Sun osko, et ráđádâlmeh uásálâškudijguin maneh pyereest.

− Lii kuittâg máhđulâš kuálástiđ eres-uv ääigi já muulsâiävtulij niävuiguin. Ijhân kuálástemraijimkuávlu vijđedem meerhâš tom, ete kuálástem ferttee joskâđ ollásávt.

Louhivesi lasseen uđđâ kuálástemraijiittâsâin ráđádâlloo Maadâ-Saimaast sehe Sulkava aldačaasijn. Tain kuávluin láá kiđđuv kavnum nuárjučiivgah uáli alda kuálástemraijimkuávlui rääji. Saimaanuárjunääli stuárrum áánsust nuárjuh láá maccâm pessiđ kuávloid, kost toh lijjii ovdil lappum ulmui tooimâi tiet.

Sopâmušah uđđâ kuálástemraijimkuávluin iä šoodâ tállán. Louhivesist tuállojeh čuákkimeh vyesimáánust, já lii vyerdimist, et uđđâ raijiittâsah puátih vuáimán eskin kesi-syeinimáánust. Tondiet IJP-kuávdáš pivdá páihálijd kuálásteijeid velttiđ viermikuálástem rijjâtátulávt kiiđâ já algâkeesi ääigi. Hentinen osko, ete kuávlu kuálásteijeeh nuávditteh IJP-kuávdáá tuoivuu.

− Kihheen ij vissásávt haalijd kavnâđ nuárju viermistis, Hentinen iätá.

Käldee:

– Saimaannorpan kuutti syntyi pitkästä aikaa Louhivedelle – nyt kalastusrajoitusaluetta pitää laajentaa (yle.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...