Louhivesist šoddii kuhes ääigi maŋa oppeet saimaa­nuárju­čiivgah

Louhivesist Mikkelist láá maaŋgâlov ive maŋa oppeet šoddâm saimaanuárjučiivgah. Rävissaimaanuárjuh lijjii oinum Louhivesist jo muádi ive ääigi, mut taan kiiđâ huámmášui, et nelji nuárjučiivgâ lijjii šoddâm kuálástemraijimkuávlui ulguubel teikkâ tai räjikuávluin. IJP-kuávdáš áigu forgâ algâttiđ ráđádâlmijd čäcikuávlu omâsteijee uásálâškudijguin kuálástemraijimkuávlu viijđedmist.

IJP-kuávdáá tiäđáttâs mield nuárjučiivgâi cevzim váátá viermikuálástemkiäldu syeinimáánu räi. Ton lasseen nuárjoid vaarâliih pivduseh kolgâččii kielduđ pirrâ ive.

Tave-Savo IJP-kuávdáá njunoš kyelituáluäššitobdee Teemu Hentinen iätá, et Louhivesi lii pivnohis kuálástemkuávlu keessiv. Sun osko, et ráđádâlmeh uásálâškudijguin maneh pyereest.

− Lii kuittâg máhđulâš kuálástiđ eres-uv ääigi já muulsâiävtulij niävuiguin. Ijhân kuálástemraijimkuávlu vijđedem meerhâš tom, ete kuálástem ferttee joskâđ ollásávt.

Louhivesi lasseen uđđâ kuálástemraijiittâsâin ráđádâlloo Maadâ-Saimaast sehe Sulkava aldačaasijn. Tain kuávluin láá kiđđuv kavnum nuárjučiivgah uáli alda kuálástemraijimkuávlui rääji. Saimaanuárjunääli stuárrum áánsust nuárjuh láá maccâm pessiđ kuávloid, kost toh lijjii ovdil lappum ulmui tooimâi tiet.

Sopâmušah uđđâ kuálástemraijimkuávluin iä šoodâ tállán. Louhivesist tuállojeh čuákkimeh vyesimáánust, já lii vyerdimist, et uđđâ raijiittâsah puátih vuáimán eskin kesi-syeinimáánust. Tondiet IJP-kuávdáš pivdá páihálijd kuálásteijeid velttiđ viermikuálástem rijjâtátulávt kiiđâ já algâkeesi ääigi. Hentinen osko, ete kuávlu kuálásteijeeh nuávditteh IJP-kuávdáá tuoivuu.

− Kihheen ij vissásávt haalijd kavnâđ nuárju viermistis, Hentinen iätá.

Käldee:

– Saimaannorpan kuutti syntyi pitkästä aikaa Louhivedelle – nyt kalastusrajoitusaluetta pitää laajentaa (yle.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...