Louhivesist šoddii kuhes ääigi maŋa oppeet saimaa­nuárju­čiivgah

Louhivesist Mikkelist láá maaŋgâlov ive maŋa oppeet šoddâm saimaanuárjučiivgah. Rävissaimaanuárjuh lijjii oinum Louhivesist jo muádi ive ääigi, mut taan kiiđâ huámmášui, et nelji nuárjučiivgâ lijjii šoddâm kuálástemraijimkuávlui ulguubel teikkâ tai räjikuávluin. IJP-kuávdáš áigu forgâ algâttiđ ráđádâlmijd čäcikuávlu omâsteijee uásálâškudijguin kuálástemraijimkuávlu viijđedmist.

IJP-kuávdáá tiäđáttâs mield nuárjučiivgâi cevzim váátá viermikuálástemkiäldu syeinimáánu räi. Ton lasseen nuárjoid vaarâliih pivduseh kolgâččii kielduđ pirrâ ive.

Tave-Savo IJP-kuávdáá njunoš kyelituáluäššitobdee Teemu Hentinen iätá, et Louhivesi lii pivnohis kuálástemkuávlu keessiv. Sun osko, et ráđádâlmeh uásálâškudijguin maneh pyereest.

− Lii kuittâg máhđulâš kuálástiđ eres-uv ääigi já muulsâiävtulij niävuiguin. Ijhân kuálástemraijimkuávlu vijđedem meerhâš tom, ete kuálástem ferttee joskâđ ollásávt.

Louhivesi lasseen uđđâ kuálástemraijiittâsâin ráđádâlloo Maadâ-Saimaast sehe Sulkava aldačaasijn. Tain kuávluin láá kiđđuv kavnum nuárjučiivgah uáli alda kuálástemraijimkuávlui rääji. Saimaanuárjunääli stuárrum áánsust nuárjuh láá maccâm pessiđ kuávloid, kost toh lijjii ovdil lappum ulmui tooimâi tiet.

Sopâmušah uđđâ kuálástemraijimkuávluin iä šoodâ tállán. Louhivesist tuállojeh čuákkimeh vyesimáánust, já lii vyerdimist, et uđđâ raijiittâsah puátih vuáimán eskin kesi-syeinimáánust. Tondiet IJP-kuávdáš pivdá páihálijd kuálásteijeid velttiđ viermikuálástem rijjâtátulávt kiiđâ já algâkeesi ääigi. Hentinen osko, ete kuávlu kuálásteijeeh nuávditteh IJP-kuávdáá tuoivuu.

− Kihheen ij vissásávt haalijd kavnâđ nuárju viermistis, Hentinen iätá.

Käldee:

– Saimaannorpan kuutti syntyi pitkästä aikaa Louhivedelle – nyt kalastusrajoitusaluetta pitää laajentaa (yle.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämikielâlij uáinuh tarbâ­šuv­vo­jeh tutkâ­mu­šân kielâi puát­tee­ääi­gist

Maid sämikielah merhâšeh sárnoidis já siärvusijdis? Magarin toi tile oro taan ääigi, já maid kolgâččij porgâđ, vâi kielah siäiluh já nanosmeh puátteeääigi? Joođoost leijee Ucceeblovokielah...

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....