Louhivesist šoddii kuhes ääigi maŋa oppeet saimaa­nuárju­čiivgah

Louhivesist Mikkelist láá maaŋgâlov ive maŋa oppeet šoddâm saimaanuárjučiivgah. Rävissaimaanuárjuh lijjii oinum Louhivesist jo muádi ive ääigi, mut taan kiiđâ huámmášui, et nelji nuárjučiivgâ lijjii šoddâm kuálástemraijimkuávlui ulguubel teikkâ tai räjikuávluin. IJP-kuávdáš áigu forgâ algâttiđ ráđádâlmijd čäcikuávlu omâsteijee uásálâškudijguin kuálástemraijimkuávlu viijđedmist.

IJP-kuávdáá tiäđáttâs mield nuárjučiivgâi cevzim váátá viermikuálástemkiäldu syeinimáánu räi. Ton lasseen nuárjoid vaarâliih pivduseh kolgâččii kielduđ pirrâ ive.

Tave-Savo IJP-kuávdáá njunoš kyelituáluäššitobdee Teemu Hentinen iätá, et Louhivesi lii pivnohis kuálástemkuávlu keessiv. Sun osko, et ráđádâlmeh uásálâškudijguin maneh pyereest.

− Lii kuittâg máhđulâš kuálástiđ eres-uv ääigi já muulsâiävtulij niävuiguin. Ijhân kuálástemraijimkuávlu vijđedem meerhâš tom, ete kuálástem ferttee joskâđ ollásávt.

Louhivesi lasseen uđđâ kuálástemraijiittâsâin ráđádâlloo Maadâ-Saimaast sehe Sulkava aldačaasijn. Tain kuávluin láá kiđđuv kavnum nuárjučiivgah uáli alda kuálástemraijimkuávlui rääji. Saimaanuárjunääli stuárrum áánsust nuárjuh láá maccâm pessiđ kuávloid, kost toh lijjii ovdil lappum ulmui tooimâi tiet.

Sopâmušah uđđâ kuálástemraijimkuávluin iä šoodâ tállán. Louhivesist tuállojeh čuákkimeh vyesimáánust, já lii vyerdimist, et uđđâ raijiittâsah puátih vuáimán eskin kesi-syeinimáánust. Tondiet IJP-kuávdáš pivdá páihálijd kuálásteijeid velttiđ viermikuálástem rijjâtátulávt kiiđâ já algâkeesi ääigi. Hentinen osko, ete kuávlu kuálásteijeeh nuávditteh IJP-kuávdáá tuoivuu.

− Kihheen ij vissásávt haalijd kavnâđ nuárju viermistis, Hentinen iätá.

Käldee:

– Saimaannorpan kuutti syntyi pitkästä aikaa Louhivedelle – nyt kalastusrajoitusaluetta pitää laajentaa (yle.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....