Sämikielâi káidusmáttááttâsân láá almottâttâm paijeel 200 uápped

Sämikielâi káidusmáttááttâsân iivij 2024–2025 láá almottâttâm ohtsis 205 uápped. Kulmâ sämikielâ láá máttááttum pirrâ Suomâ jo ive 2018 rääjist. Čohčuv kuuđâd luuhâmive älgidijn káidusmáttááttâs uáppeemeeri lii stuárráb ko kuássin ovdil. Puáttee luuhâmive fáárun láá puátimin meid uđđâ kieldah já škoovlah.

Káidusmáttááttâs joođeet Ucjuuvâ kieldâ já koordinist Sämitigge. Káidusmáttááttâsâst máttááttuvvojeh tave-, anarâš- já nuorttâlâškielâ tiättur peht. Máttáátteijee já uáppeeh iä lah siämmáá saajeest. Máttááttâs lii tievâsmittee máttááttâs, mii meerhâš tom, ete máttááttâs tábáhtuvá táválii škovlâpeeivi ulguubeln.

Anarâš aavis lii sahhiittâllâm sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ koordinaattor Anne Olli. Sun illood uáppei stuorrâ meereest já tuáivu, ete haahâ šodâččij pisovâžžân.

”Uáppei meeri lii lasanâm ihásávt, mii muštâl tast, et tággáár máttááttâsân lii stuorrâ tárbu. Mij tuáivup, ete puátteevuođâst ain maŋgâsist ličij máhđulâšvuotâ máttááttâllâđ suuvâs kielâ. Vâi taat tuoivâ olášuuččij, ličij tehálâš uážžuđ haavâ pisovâžžân. Ive 2026 maŋa máttááttâs jotkum lii epivises.”

Káidusmáttááttâsâst puáhtá luuhâđ eenâb haavâ nettisijđoin.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...