Sämikielâi káidusmáttááttâsân láá almottâttâm paijeel 200 uápped

Sämikielâi káidusmáttááttâsân iivij 2024–2025 láá almottâttâm ohtsis 205 uápped. Kulmâ sämikielâ láá máttááttum pirrâ Suomâ jo ive 2018 rääjist. Čohčuv kuuđâd luuhâmive älgidijn káidusmáttááttâs uáppeemeeri lii stuárráb ko kuássin ovdil. Puáttee luuhâmive fáárun láá puátimin meid uđđâ kieldah já škoovlah.

Káidusmáttááttâs joođeet Ucjuuvâ kieldâ já koordinist Sämitigge. Káidusmáttááttâsâst máttááttuvvojeh tave-, anarâš- já nuorttâlâškielâ tiättur peht. Máttáátteijee já uáppeeh iä lah siämmáá saajeest. Máttááttâs lii tievâsmittee máttááttâs, mii meerhâš tom, ete máttááttâs tábáhtuvá táválii škovlâpeeivi ulguubeln.

Anarâš aavis lii sahhiittâllâm sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ koordinaattor Anne Olli. Sun illood uáppei stuorrâ meereest já tuáivu, ete haahâ šodâččij pisovâžžân.

”Uáppei meeri lii lasanâm ihásávt, mii muštâl tast, et tággáár máttááttâsân lii stuorrâ tárbu. Mij tuáivup, ete puátteevuođâst ain maŋgâsist ličij máhđulâšvuotâ máttááttâllâđ suuvâs kielâ. Vâi taat tuoivâ olášuuččij, ličij tehálâš uážžuđ haavâ pisovâžžân. Ive 2026 maŋa máttááttâs jotkum lii epivises.”

Káidusmáttááttâsâst puáhtá luuhâđ eenâb haavâ nettisijđoin.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...