Anarâš-kalender ravvuuh – Uási 1

Kođđeemravvui vuossâmuš uási lii viijmâg tääbbin! Vuosmuu uásist láá tagareh ravvuuh ko Kuosâvyevdi-lijne, Ruuvdu-kaulur, Pielpa-kappeer já Pielpa-kaulur.

Ravvuuh láá liijká lamaš valmâšeh jo kuhháá, mut toi jurgâlem anarâškielân lii-uv lamaš váhá muálkkáb ko maid kihheen mist kođđein ervidij vala moonnâm ive. Susanna Kaartinen lii čáállám ravvuid algâaalgâst eŋgâlâskielân, mast toh láá jurgâlum vistig suomâkielân já talle sämikielân. Ko kođđeemkielâ lii aaibâs jiešlágán, te jurgâlmist lii lam pággu smiettâđ maaŋgâid aašijd. Juáháš, kote lii motomin luuhâm kođđeemravvuid veikkâ suomâ- tâi eŋgâlâskielân, tiätá tom. Kođđeemkielâst kalga iberdiđ maidnii, já tot ij ain lah vises, ete kođđee ibbeerd. Anarâškielân kođđeemkielâ ij lah lamaš ovdil taan proojeekt, mii lii tiäđust-uv tovâttâm projektân váhá lase háástuid.

Kove puoh kođoseh láá finnim inspiraatio taan oovtâ väzzimmohe ääigi já tain uáinusijn.

Mist lii lamaš pargojuávkku (Susanna Kaartinen, Mervi Sistonen já Henna Tervaniemi), mast mij lep smiettâm saanijd nuuvt, ete toh liččii iberdetteeh kođđeemkielâ tááhust já tiäđust-uv váhá siämmáásullâsiih ko eres-uv kielâin. Pargojuávkku lii-uv kiävttám ennuv tiijmijd já verdidâm saanijd ovdâmerkkân suomâ- já eŋgâlâskielân. Veikkâ kielah láá ereslágáneh, te kođđeem lii liijká aalmugijkoskâsâš äigiájánâs, moos ulmuuh láá movtáskâm majemui iivij, já kođđeemravvui čäällimvyevih láá uáli siämmáálágáneh jieškođe-uv kielâst. Kođđeem ij veltihánnáá lah älkkee anarâškielân. Ton tááhust, ete kođđeem ličij älkkeb, kalender ravvuin lii tääl sänilisto, mast láá kođđeemsäänih anarâškielân já suomâkielân.

Saanij lasseen kođđeemravvui ibbeerdmân tarbâšuvvojeh maŋgii uánádâsah. Uánádâsah iä lah velttidmettumeh, mut toh taheh kođđeem njyebžilubbon já keppisubbon. Kuhes ravvuuh láá vaigâdeh já tuáŋgih já meid lussâdeh luuhâđ. Anarâškielân kođđeemuánádâsah láá rahtum taan proojeekt ääigi. Pargojuávkun lii jiäráskittee vyerdiđ, maid te tibi kođđeeh arvâleh sánáduvâst já uánádâsâin. Mij tuáivup, ete uánádâsah liččii iberdetteeh já kođđeem anarâškielân njyebžil. Ton tááhust mij tuáivup meid ennuv macâttâs. Macâttâs puáhtá adeliđ teehin vuálá, mut meid njuolgist Susannan šleđgâpoostân susanna.kaartinen@gmail.com.

Tun uážuh meid ain iävtuttiđ já tuáivuđ, magarijd siskáldâsâid halijdah teehin blogin. Juurdân lii aainâs-uv tot, ete motomijd tekniikvideoid já kuuvijd ličij pyeri rähtiđ sämikielân.

Puoh olgon kovvejum kođoseh láá kovvejum Australiast jieškote-uvlágánijn kuávluin. Kuosâvyevdi-lijne lii kovvejum eucalyptusvyevdist.

Ravvuid tun puávtáh luođiđ Susanna nettikäävpist (Sánná and co Payhip). Syelisääni kávnoo Anarâš-kalender 2024 vuosmuu siijđost.

Äigitavlu loppâuási ravvuid:

Uási 2: kesimáánu loopâst (nelji ravvuu: Pielpa-vaacah, Párkku-suháh, Ripple-lijne já Ulloveerdih)

Uási 3: čohčâmáánu loopâst (nelji ravvuu: Nissoon vaacah, Nore-kaulur, Nore-kappeer já Anarâš-pusseer)

Koveh: Susanna Kaartinen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...