Puátteš čohčâ puáhtá uđđâ háástuid: mun lam vyelgimin stressâvälmejeijee škovliittâsân. Škovlim lii jieččân äigiájánâs, adai mun jiem ááigu leđe meddâl pargoost. Škovliittâs tooimânpieijen lii valmimkonsept Ursus. Muu ulmen lii heiviittiđ uápuid kielâ- já kulttuurkontekstân já meiddei kompleksisii identiteetkontekstân.
Mun sahhiittâlâm jieččân välmejeijee Teemu Karppisii, kii lii spesialist mentaallij já fyysisij čođâldittemnaavcâi nonniimist, streesâhaaldâšmist, ulmuu persovnlii stivriimist já vuáruvaiguttâsâst. Sust lii 15 ive hárjánem valmiimist. Suu valmiimáid láá uásálistám áámmátulmuuh maaŋgâin pargosuorgijn, tego irâttâsâi hoovdah, njunošvalastâlleeh, tuáhtáreh já välmejeijeeh. Sun lii valmim stivrimjuávhuid já pargeid jieškote-uvlágán organisaatioin Suomâst já olgoenâmijn. Teemu Karppinen lii Personal Trainer, Master Life Coach já Master Mind Coach. Sun muštâl:
– Mun huámmášim hovdâi valmim peht tom, et ferttee iberdiđ kieŋâlubbooht, maht olmoošmielâ tuáimá já moin naalijn streesâ puáhtá haldâšiđ.
Muu nubbe välmejeijee lii filosofia tuáhtár já torvolâšvuotâhovdim maister Harri Gustafsberg, kii lii mentaallij čođâldittemnaavcâi välmejeijee já toi totkee já ovdedeijee. Sun lii meid tiätučällee já palhâšum irâttâsluvâldâllee. Suu kevttim já huksim valmimmeetood Mind Coach® lii tieđâlávt tutkum já nannejum streesâhaldâšemmeetood. Harri Gustafsberg lii porgâm poolis spesiaaljuávkku Karhust paijeel 20 ihheed, main majemuid 10 ihheed ton škuávlejeijen já operatiivlâš hovdân.
Välmejeijeekuáhtáin lii lamaš älkkee savâstâllâđ: suoi puáttiv kuohtuuh Kittâlist já tubdâv pyereest tavemuu Suomâ.
Ursus lii valmimkonsept
Mun táátum Teemu Karppisii muštâliđ Ursusist aavis lohheid. Sun čielgee:
– Ursus lii valmimkonsept, mii aalgij poolis Karhu-spesiaaljuávhu eromâš táárbuin. Valmimmeetood lii rahtum spesiaaljuávhu korrâ tilij várás, vâi fiättu, meridemnaavcah já kommunikaatiotááiđuh siäiluh tedduu vyelni-uv.
Ursus-valmiimij syeligâsvuotâ lii tast, et toh fäälih tutkum já testajum tiäđu streesâst.
Teemu Karppinen muuštâš Ursus algâaaigijd:
– Ko Harri paasij ”iäláttâsân” spesiaaljuávkku Karhust, talle smiettui, moin naalijn tieđâlávt tutkum streesâhaldâšemmeetood puávtáččij máttááttuđ puohháid. Aalgâst váldutiäddu lâi tuše organisaatioin. Taat kuittâg muttui pandemia viärráámuu ääigi, kuás smiettui, puávtáččij-uv streesâhaldâšem valmiđ stuorrâ juávkun meid neeti peht. Mii pargojuávkku lâi skeptisâš, mut liijká mij meridijm keččâliđ, ko ij lam mihheen, maid monâttiđ. Vuosmuš škovliittâs uárnejui vyesimáánust 2020, kuás 700 olmožid vuolgii fáárun. Taat lâi vuosmuš kerdi ko mij vuobdijm kulâtteijeid maidnii. Ulmen lâi popularisistiđ streesâ- já mielâhaldâšem. Siämmáánáál ko olmooš fiettee tiervâslijd eellimvuovijd, váldojeh haaldun meid ulmuu mielâ tiervâsliih eellimvyevih. Talle ulmuid fállojeh mielâ pargoniävuh. Vuáđujuurdân lii pehtilis hárjuttâllâm. Jis olmooš lii jo kriisitiileest, talle ferttee piergiittâllâđ tagarij resursijgijn, moh ton tove láá. Jis toh iä lah ovddiist uáppáseh, te talle ferttee ovdániđ tuše puorijn luhhoin. Ursusist puoh pyeremuu tááhust lii saahâ tast, et valmiimist opâččij streesâhaldâšem, resiliensnaavcâid já mielâ tááiđuid olssis tuáimee vuovvijn.
Sahhiittâllâm ääigi Teemu Karppinen tiädut, et uápuh láá loopâloopâst jieškođe-uv uásálistee jieijâs uáinu miäldásiih. Muu tááhust uáinun lii luándulávt sämmilâš já sämikielâ uáinu.
Ursus juávkkuvalmiimij falâldâh lii viijđes
Ursusist láá maaŋgah valmimohjelmeh, main mun lam jottáám kulmâ. Must lii lamaš jieččân oornig, mut liijká mun koijâdâm, mast kannattičij älgiđ. Teemu Karppinen västid:
– Valmiimij oornig lii persovnlâš valjim. Vááimus lii Ursus intensiivi, mon nommâ muttoo Stressin hallitsija -nommân, mii kovvee škovlim pyerebeht.
Mun lam jieš jottáám taam valmim. Ton ääigi mun lam oppâm eereeb iärrás šiev eellim strategia huksim já lam peessâm hárjuttâllâđ tom konkreetlávt. Mun lam oppâm, et eellim lii nubástusâi mätki já et šiev eellim strategia ferttee ain heiviittiđ jieijâs tárboid.
Nubbe pivnohis valmimohjelm lii Vaikuttamisen anatomia. Taan kuávdáš äššin láá vuáruvaiguttâsháástuh ulmui kooskâst. Mun moonnim taan valmiimân tondiet ko mun poorgâm maaŋgâlágán ulmuigijn. Teemu moijáá, et majemustáá taan valmim maŋa čiälgá tot, mondiet kiinii lii ”tyeggáár” teikâ mondiet viärráámuu tááhust pirrâsist joreh ”idiooteh”. Valmim lii mottoom muudon Ursus intensiivi -valmim sullâsâš, mut vuáruvaiguttâs lii liijká jieijâslágán syergi. Ferttee leđe táttu toos, et tot luhostuvá. Taan valmiimist mun lam peessâm uápásmuđ olmooštijppáid já lam oppâm toi kievrâ peelijn já hiäjubijn jiešvuođâin. Tääl tiäđám meid tom, et mun jieš lam ”Jiečânâs taaiđâr” já muulsâiävtulávt ”Jiečânâs systeemhuksejeijee”. Muu vuosmuš tijppâ lii eenâb-uv naverkove alnaan. Nube tiijpâst mun tuubdâm jieččân pargopersovn. Tääl mun tiäđám jieččân kievrâ peelijd já tom, moin naalijn mun puávtám ovdediđ taid peelijd, main lii pyeredemmune.
Teemu Karppinen muštâl, et valmiimeh siäiluh mut meiddei ovdáneh. Sun muštâl valmiimij algâmääđhist já tast, maht Ursus vistig faalâi kyevtlágán versio: taggaar, mast lâi vuáruvaiguttâs, mast lijjii čyeđe verd ulmuuh fáárust já nube tááhust jieijâs liävtu mield ovdáneijee viermiversio. Sun muštâl, et ulmuuh tuoivuu vuáruvaiguttâs já tom, et ruuvdu nube peln lii olmooš. Sun muštâl meid, et aalgâst ij nuuvtkin puáhtám sárnuđ siämmáá ennuv šiev elimist, tastko pandemia ääigi puohah ellii piergiittâllâmtiileest. Ton kontekstist šiev eellim strategia ličij lamaš uáli jo korni juurdâ. Talle kuávdáš äššin lâi eenâb-uv palo tobdo.
Ursus persovnliih valmiimeh
Mun koijâdâm Teemu Karppisiist, magareh suu valmim persovnliih valmiimeh láá lamaš. Sun muštâl:
– Toh láá streesâhaldâšemvalmiimeh. Stressâ lii subjektiivlâš toopâ. Vistig mun čokánâm äššigâššáin jieš ääši oovdân, já motomin muoi huámášeen, et ”suijâ ij lekken tiet mut taat”. Stressâ puáhtá leđe huáppu, huolâjurdâččem, palo, kognitiivlâš nuáđi tiäđoin porgâmist, rijttáámettumvuođâ tobdo, virde puáhtá leđe nuhâmin teikâ sunde lii lappâsist, ulmuin pyehtih leđe sosiaalliih háástuh olmooškoskâvuođâin jo-uv pargoost teikâ priivaatelimist. Muoi lekkeen proosees já savâstâlleen, kogo vyelgiđ joton já muoi kärttejeen šiev eellim vuárdámušâid já tuđhâdeen, moos valmim tarbâšuvvoo eidu tien tiileest. Motomin lii máhđulâš vuáijuđ jieš čuolmân, jis toos puáhtá maidnii porgâđ, teikâ jis ij pyevti, te eres resursij nonniimáin tiileest tahhoo kuittâg tuhhiittettee.
Teemu Karppinen tiädut, et stressâ puáhtá leđe jo-uv fyysisâš, kognitiivlâš, psyykkisâš teikâ kemiaallâš. Sun čielgee, et sierâ stressâšlaajáid láá sierâ pargoniävuh. Sun iätá, et jyehi olmooš tarbâšičij olssis šiev eellim strategia, mii kolgâččij leđe vuáđuäšši elimist. Sun juátká:
– Siämmást vuáttoo meid dilemma. Luámumaađhijd ulmuuh kale sundáttâlleh pyereest, adai tom, magareh uáinimsajeh láá ohjelmist já magarijn raavvâdviäsuin sij purâdeh, mut jieijâs eellim várás ij lah maggaargin vuávám. Ličij tárbu sárnuđ šiev eellim strategiast tego suohâd vuošâmist. Tot kolgâččij leđe argâpeiväšši. Mieláin šaddeh háástuh tondiet, et mij ep lijkkuu čuággoo tobdoost raddeest, tastko talle mij karttâp toohâđ jiešreflektio. Maaŋgâs smiettih aašijd esken talle ko eellim hástá. Luholâšvuođâ ij kannat háputtâllâđgin pisovâžžân orroomtilleen, pic pyerebeht-uv haahâđ mielâsii pargeldem olssis. Tot lii ármulub ko luholâšvuotâ, mii távjá lii mielâsii pargeldem sijđopuovtâdâs. Olmooš lii luholumos talle ko sun parga tom, moos sun tuođâi lijkkoo. Mudoi mij lep tiileest, mast mihheen ij oro magaringin.
Maggaar streesâvälmejeijee pargo ovdâmerkkân puávtáččij leđe?
Mun smietâm, mii já kii mun valmimškovlim maŋa puávtáččim leđe. Teemu Karppinen muštâl, et fáárust láá jieškote-uvlágán uásálisteeh já et lii tehelâš huksiđ škovliittâsâst jieijâs nálásii. Sun muštâl, et škovliittâsâst motomeh vyelgih klassisâš streesâhaldâšem välmejeijen, ko vist motomeh heiviitteh tááiđuid pargosis teikâ eellimsis. Ovdâmerkkân tuáhtár välmee eres tuáhtárijd, kiäh pargeh kuhes kocceemvuáruid. Mottoom párnáikärdimáttáátteijee lii tuálvum uápuidis peivipááikán, kost párnááh puátih koijâdiđ tipšost, et pyehtip-uv mij tääl väldiđ ”vuoiŋâšvuoiŋâmpuudâ”. Autoškoovlâ máttáátteijee heivit uápuidis toos, ko ulmuuh láá nuuvt jiäráskâm auto vyejedijnis. Teemu tiädut, et määđhi ääigi uáiniškuát, moos jieškote-uv uásálistee haalijd uápuidis kevttiđ já maht päälgis muhâttâl ton maŋa. Meetood tiädut porgâmáin oppâm.
Muu jieččân uáinu Ursus-valmiimijn
Muu mielâst positiivliih peleh valmiimijn láá lamaš toh, et uánihâš valmiimijd suittá pyereest mäksiđ já et toh heivejeh pargo paaldân. Toh adeleh ennuv mentaallijd pargoniävuid, maid puáhtá heiviittiđ puohlágán čuolmâi čuávdimân. Valmiimist hárján meid uáiniđ stressâtovâtteijee aašij tuođânálásâšvuođâ: mon viärrááh toh láá já moin naalijn toh vaigutteh?
Mun máátám rähtiđ olssân šiev eellim strategia já iberdâm ton merhâšume. Mun máátám heiviittiđ tom jieččân elimân, máátám orostittiđ stressâreaktio já purgáđ streesâ. Mun iberdâm tääl eenâb tast, maggaar mielâtiileest olmooš kuás-uv lii já moin naalijn suin eidu talle kalga sárnuđ. Mun iberdâm eenâb ulmui persovntiijpâin já tast, moin naalijn sijjân puáhtá vaiguttiđ.
Mun lam oppâm ennuv tiätutiilij fiettiimist já lam finnim olssân uđđâ pargoniävuid eellim várás. Mun lam oppâm jorgettiđ vädis ašij piälán já kuáhtáđ taid tagarin ko toh puátih oovdân. Mun lam máttááttâllâm analysistiđ toi háástuid, nubástustáárbuid já kievrâ peelijd. Mun lam iberdâm tom, et mielâ puáhtá hárjuttiđ. Táválávt siämmáámuđusiih ääših kiärdášuveh, adai ovdebáin fiäránijn puáhtá oppâđ puátteevuođâ várás.
Muu mielâst lii älkkee leđe siämmáá uáivilist Ursus-filosofiain tast, et olmooš puáhtá šoddâđ pyerebin tuše talle ko sun máttá vaiguttiđ toos, mii addel pyeremuu máhđulii puáttus.
Kove: Marja-Liisa Olthuis